Revelation (Estonian)

1

1:1b.REV.001.001 Jeesuse Kristuse Ilmutus, mille Jumal Temale andis, et Ta näitaks Tema sulastele, mis varsti peab sündima; ja seda Ta näitas, läkitades Oma Ingli kaudu Oma sulasele Johannesele,

1:2b.REV.001.002 kes on tunnistanud Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud.

1:3b.REV.001.003 Õnnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sõnu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.

1:4b.REV.001.004 Johannes seitsmele Aasia kogudusele: armu teile ja rahu Sellelt, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb; ja neilt seitsmelt vaimult, kes on Tema aujärje ees;

1:5b.REV.001.005 ja Jeesuselt Kristuselt, Kes on ustav tunnistaja, esmasündinu surnute seast ja maailma kuningate valitseja. Temale, Kes meid on armastanud ja meid on vabastanud meie pattudest Oma Verega,

1:6b.REV.001.006 ja on meid teinud kuningriigiks, preestriks Jumalale ja Oma Isale, Temale olgu au ja vägi ajastute ajastuteni! Aamen.

1:7b.REV.001.007 Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad Teda näha, ja need, kes Tema läbi pistsid, ja kõik maa suguharud tõstavad kaebehäält Tema pärast. Tõepoolest, aamen!

1:8b.REV.001.008 „Mina olen A ja O”, ütleb Issand Jumal, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb, Kõigeväeline.

1:9b.REV.001.009 Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pärast.

1:10b.REV.001.010 Ma olin vaimus Issanda päeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsekui pasuna häält,

1:11b.REV.001.011 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ja läkita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!”

1:12b.REV.001.012 Ja ma pöördusin ümber vaatama seda häält, mis minuga rääkis. Ja kui ma olin pöördunud, nägin ma seitset kuld küünlajalga.

1:13b.REV.001.013 Ja keset neid seitset küünlajalga üht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rüüga ja vöötatud rinde alt kuldvööga.

1:14b.REV.001.014 Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek;

1:15b.REV.001.015 ja Tema jalad olid otsekui ahjus hõõguv, hiilgav vasemaak ja Tema hääl oli nagu suurte vete kohin.

1:16b.REV.001.016 Ja Temal oli paremas käes seitse taevatähte, ja Tema suust läks välja terav kaheterane mõõk, ja Tema pale oli otsekui päike, kui see paistab oma väes.

1:17b.REV.001.017 Kui ma Teda nägin, siis ma langesin maha Tema jalgade ette nagu surnu. Ja Ta pani Oma parema käe mu peale ja ütles mulle: „Ära karda, Mina olen Esimene ja Viimne

1:18b.REV.001.018 ja Elav; Ma olin surnud, ja vaata, Ma olen elav ajastute ajastuteni, ja Minu käes on surma ja surmavalla võtmed!

1:19b.REV.001.019 Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis nüüd on ja mis pärast seda sünnib!

1:20b.REV.001.020 Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa nägid Minu paremas käes, ja nende seitsme kuldküünlajala saladus on see: need seitse tähte on seitsme koguduse Inglid, ja need seitse küünlajalga on seitse kogudust!

2

2:1b.REV.002.001 Efesose koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb see, Kes neid seitset tähte peab Oma paremas käes, Kes kõnnib seitsme kuldküünlajala vahel:

2:2b.REV.002.002 Ma tean su tegusid ja sinu tööd ja su kannatlikkust ja et sa ei või sallida kurje ja oled läbi katsunud need, kes endid ütlevad Apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud;

2:3b.REV.002.003 ja sinul on kannatlikkust ja sa oled kandnud raskusi Minu nime pärast ega ole raugenud.

2:4b.REV.002.004 Aga Mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse.

2:5b.REV.002.005 Siis mõtle nüüd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid; aga kui mitte, siis Ma tulen su juurde ja lükkan su küünlajala tema asemelt ära, kui sa meelt ei paranda.

2:6b.REV.002.006 Aga see sul on, et sa vihkad nikolaiitide tegusid, mida vihkan Minagi.

2:7b.REV.002.007 Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb: kes võidab, sellele ma annan süüa elupuust, mis on Jumala paradiisis.

2:8b.REV.002.008 Ja Smürna koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb Esimene ja Viimne, Kes oli surnud ja on saanud elavaks:

2:9b.REV.002.009 Ma tean su viletsust ning vaesust — kuid sa oled siiski rikas — ja pilkamist nende poolt, kes ütlevad endid juudid olevat, aga ei ole, vaid on saatana kogudus!

2:10b.REV.002.010 Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Vaata, kurat tahab visata mõned teie seast vangitorni, et teid kiusataks; ja teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, siis Ma annan sulle elukrooni!

2:11b.REV.002.011 Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb: kes võidab, sellele ei tee teine surm mingit kahju!

2:12b.REV.002.012 Ja Pergamoni koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb See, Kelle käes on terav kaheterane mõõk:

2:13b.REV.002.013 Ma tean, kus sa elad: seal, kus on saatana aujärg! Ja sa pead kinni Mu nimest ega ole Minu usku salanud ka neil päevil, mil Antipas, Mu tunnistaja, mu ustav, tapeti teie juures, kus saatan elab.

2:14b.REV.002.014 Aga Mul on pisut sinu vastu, et sul on seal neid, kes peavad kinni Bileami õpetusest, kes Baalakit õpetas võrgutama Iisraeli sööma ebajumalate ohvreid ja hoorama.

2:15b.REV.002.015 Samuti on sul ka neid, kes samasuguselt kinni peavad nikolaiitide õpetusest.

2:16b.REV.002.016 Paranda siis meelt; aga kui mitte, siis Ma tulen su juurde nobedasti ja sõdin nende vastu oma suu mõõgaga!

2:17b.REV.002.017 Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb: kes võidab, sellele Ma annan süüa varjule pandud mannat ja annan temale valge kivikese ja kivikese peale kirjutatud uue nime, mida ükski muu ei tunne kui aga see, kes selle saab.

2:18b.REV.002.018 Ja Tüatiira koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb Jumala Poeg, Kellel on silmad nagu tuleleek ja jalad hiilgavad otsekui vasemaak:

2:19b.REV.002.019 Ma tean sinu tegusid ja armastust ja usku ja teenimist ja kannatlikkust, ja et sinu viimseid tegusid on rohkem kui esimesi.

2:20b.REV.002.020 Aga Mul on sinu vastu, et sa sallid naist Iisebeli, kes ennast nimetab prohvetiks ja õpetab ning ahvatleb Minu sulaseid hoorama ja sööma ebajumalate ohvreid.

2:21b.REV.002.021 Ma olen temale andnud aega meeleparanduseks, aga ta ei taha pöörduda oma porduelust.

2:22b.REV.002.022 Vaata, Ma viskan ta haigevoodisse ja need, kes temaga abielu rikuvad, suurde viletsusse, kui nad ei pöördu tema tegudest!

2:23b.REV.002.023 Ja tema lapsed Ma lõpetan surmaga, ja kõik kogudused tunnevad ära, et Mina olen See, Kes katsub läbi neerud ja südamed, ja Ma annan teile igaühele teie tegude järgi.

2:24b.REV.002.024 Aga teile Ma ütlen ja muile Tüatiiras olevaile, kellel ei ole seda õpetust ja kes ei ole, nagu nad ütlevad, ära tundnud saatana sügavusi: Ma ei pane teile peale muud koormat,

2:25b.REV.002.025 pidage vaid kinni, mis teil on, kuni Ma tulen!

2:26b.REV.002.026 Ja kes võidab ja otsani peab Minu tegusid, sellele Ma annan meelevalla paganate üle

2:27b.REV.002.027 ja ta peab neid karjatama raudkepiga, nõnda nagu saviastjad pihuks lüüakse, otsekui Minagi olen saanud meelevalla Oma Isalt;

2:28b.REV.002.028 ja Mina annan temale koidutähe.

2:29b.REV.002.029 Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb!

3

3:1b.REV.003.001 Ja Sardese koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb See, Kelle on seitse Jumala vaimu ja need seitse tähte: Ma tean sinu tegusid, et sul on nimi, et sa elad, aga oled surnud!

3:2b.REV.003.002 Saa valvsaks ja kinnita muid, kes on suremas; sest Mina ei ole leidnud, et su teod oleksid täielikud Minu Jumala ees!

3:3b.REV.003.003 Siis mõtle, kuidas sa sõna vastu võtsid ja kuulsid, ja pea seda ning paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, tulen Ma kui varas ja sina ei tea, mil tunnil Ma su peale tulen.

3:4b.REV.003.004 Ometi on sul ka Sardeses mõned nimed, kes ei ole reostanud oma riideid, ja nad peavad Minuga käima valgeis riideis, sest nad on seda väärt.

3:5b.REV.003.005 Kes võidab, see riietatakse nõnda valgete riietega ja Mina ei kustuta tema nime eluraamatust, ja Ma tahan tunnistada tema nime Oma Isa ees ja kõigi Tema Inglite ees.

3:6b.REV.003.006 Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb!

3:7b.REV.003.007 Ja Filadelfia koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb Püha, Tõeline, Kelle käes on Taaveti võti ja Kes avab ja ükski ei sule; Kes suleb ja ükski ei ava:

3:8b.REV.003.008 Ma tean sinu tegusid. Vaata, Ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud Mu sõna ega ole salanud Mu nime!

3:9b.REV.003.009 Vaata, Ma annan saatana kogudusest mõned, kes ütlevad endid juudid olevat, aga ei ole, vaid valetavad! Vaata, Ma teen, et nad tulevad ja kummardavad sinu jalgade ette ja tunnevad ära, et Ma sind olen armastanud!

3:10b.REV.003.010 Et sa Mu kannatlikkuse sõna oled pidanud, siis Minagi tahan sind hoida kiusatustunni eest, mis on tulemas kogu maailma peale neid kiusama, kes maa peal elavad.

3:11b.REV.003.011 Ma tulen nobedasti; pea kinni, mis sul on, et ükski sinu krooni ei võtaks!

3:12b.REV.003.012 Kes võidab, selle Ma teen sambaks Oma Jumala templis, ja tema ei lähe sealt enam välja, ja Ma kirjutan tema peale Oma Jumala nime ja Oma Jumala linna nime, Uue Jeruusalemma, mis maha tuleb taevast Minu Jumala juurest, ja Oma uue nime.

3:13b.REV.003.013 Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb!

3:14b.REV.003.014 Ja Laodikea koguduse Inglile kirjuta: nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline tunnistaja, Jumala loodu algus:

3:15b.REV.003.015 Ma tean sinu tegusid, et sa pole külm ega kuum. Oh, oleksid sa külm või kuum!

3:16b.REV.003.016 Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, siis tahan Ma sind välja sülitada Oma suust!

3:17b.REV.003.017 Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!

3:18b.REV.003.018 Ma annan sulle nõu osta Minult kulda, mis tules on puhastatud, et sa võiksid rikkaks saada, ja valged riided, et sa nendega riietuksid ja ei nähtaks sinu alastuse häbi, ja silmasalvi võida silmi, et sa näeksid.

3:19b.REV.003.019 Ma noomin ja karistan kõiki, keda Ma armastan. Ole siis väga hoolas ja paranda meelt!

3:20b.REV.003.020 Vaata, Ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi Mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde Ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema Minuga!

3:21b.REV.003.021 Kes võidab, sellele Ma annan istuda ühes Minuga Minu aujärjel, nõnda nagu Minagi olen võitnud ja istunud ühes Oma Isaga Tema aujärjele.

3:22b.REV.003.022 Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb!

4

4:1b.REV.004.001 Pärast seda ma nägin, ja vaata: uks oli avatud taevas ja endine hääl, mida olin kuulnud otsekui pasunat rääkivat minuga, ütles: „Astu siia üles, ja Ma näitan sulle, mis pärast seda peab sündima!”

4:2b.REV.004.002 Ja sedamaid olin mina vaimus. Ja vaata, aujärg seisis taevas, ja Keegi istus aujärjel!

4:3b.REV.004.003 Ja See, Kes istus, oli jumelt otsekui jaspise- ja sardisekivi, ja vikerkaar oli aujärje ümber, jumelt sarnane smaragdikivile.

4:4b.REV.004.004 Ja aujärje ümber oli kakskümmend neli aujärge; ja aujärgedel ma nägin istuvat kahtkümmend nelja vanemat, riietatud valgeisse riietesse ja kuldpärjad peas.

4:5b.REV.004.005 Ja aujärjest väljus välke ja hääli ja piksemürinat, ja seitse tulist lampi põles aujärje ees; need on Jumala seitse vaimu.

4:6b.REV.004.006 Ja aujärje ees oli otsekui klaasmeri, mägikristalli sarnane; ja keset aujärge ja aujärje ümber oli neli olendit, täis silmi eest ja tagant.

4:7b.REV.004.007 Ja esimene olend oli lõukoera sarnane, ja teine olend oli härja sarnane, ja kolmandal olendil oli nägu otsekui inimesel, ja neljas olend oli lendava kotka sarnane.

4:8b.REV.004.008 Ja neil neljal olendil oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seestpoolt nad olid täis silmi. Nad ei lakka ööd ja päevad ütlemast: „Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, Kes oli ja Kes on ja Kes tuleb!”

4:9b.REV.004.009 Ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja tänu Sellele, Kes aujärjel istub ja elab ajastute ajastuteni,

4:10b.REV.004.010 heidavad need kakskümmend neli vanemat maha selle ette, Kes aujärjel istub, ja nad kummardavad Teda, Kes elab ajastute ajastuteni, ja panevad oma pärjad maha aujärje ette ning ütlevad:

4:11b.REV.004.011 Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja Sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!”

5

5:1b.REV.005.001 Ja ma nägin Selle paremas käes, Kes istus aujärjel, rullraamatut, täis kirjutatud seestpoolt ja väljastpoolt ja kinni pandud seitsme pitseriga.

5:2b.REV.005.002 Ja ma nägin vägevat Inglit; see kuulutas suure häälega: „Kes on vääriline avama seda raamatut ja lahti võtma selle pitsereid?”

5:3b.REV.005.003 Ja ükski ei võinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse.

5:4b.REV.005.004 Ja mina nutsin väga, et kedagi ei leitud väärt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse.

5:5b.REV.005.005 Ja üks vanemaist ütles mulle: „Ära nuta! Vaata, lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on võitnud nii, et Tema võib avada raamatu ja lahti võtta selle seitse pitserit!”

5:6b.REV.005.006 Ja ma nägin keset aujärge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, Kes oli otsekui tapetud; ja Tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.

5:7b.REV.005.007 Ja Ta tuli ja võttis raamatu selle paremast käest, Kes istus aujärjel.

5:8b.REV.005.008 Ja kui Ta oli võtnud raamatu, siis need olendid ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaühel oli käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte; need on pühade palved.

5:9b.REV.005.009 Ja nad laulsid uut laulu ning ütlesid: „Sina oled väärt võtma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest Sina oled olnud tapetud ja oled Oma Verega Jumalale ostnud inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest

5:10b.REV.005.010 ja oled nad teinud kuningriigiks ja preestriks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal.”

5:11b.REV.005.011 Ja ma nägin ja kuulsin paljude Inglite häält aujärje ja olendite ja vanemate ümbert; ja nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat.

5:12b.REV.005.012 Ja need ütlesid suure häälega: „Tall, Kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!”

5:13b.REV.005.013 Ja kõike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja kõike, mis nendes on, kuulsin ma ütlevat: „Sellele, Kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajastuteni!”

5:14b.REV.005.014 Ja need neli olendit ütlesid: „Aamen!” Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid.

6

6:1b.REV.006.001 Ja ma nägin, kuidas Tall võttis lahti ühe seitsmest pitserist, ja ma kuulsin üht neljast olendist otsekui pikse häälega ütlevat: „Tule!”

6:2b.REV.006.002 Ja ma vaatasin, ja näe: valge hobune; ja ta seljas istujal oli amb käes; ja talle anti pärg ja ta väljus võites ja võitu saavutama.

6:3b.REV.006.003 Ja kui Tall võttis lahti teise pitseri, kuulsin ma teist olendit ütlevat: „Tule!”

6:4b.REV.006.004 Ja väljus teine hobune, tulipunane, ja ta seljas istujal lasti rahu maa pealt ära võtta, et inimesed üksteist tapaksid; ja temale anti suur mõõk.

6:5b.REV.006.005 Ja kui Tall võttis lahti kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olendit ütlevat: „Tule!” Ja ma vaatasin, ja näe: must hobune, ja tema seljas istujal olid kaalud käes.

6:6b.REV.006.006 Ja ma kuulsin otsekui häält nelja olendi keskelt ütlevat: „Mõõt nisu teenari eest ja kolm mõõtu otri teenari eest; ja õlile ega viinale ära tee kahju!”

6:7b.REV.006.007 Ja kui Ta võttis lahti neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olendi häält ütlevat: „Tule!”

6:8b.REV.006.008 Ja ma vaatasin, ja näe, tuhkur hobune, ja kes tema seljas istus, selle nimi oli Surm, ja Surmavald käis ühes temaga; ja neile anti meelevald neljanda osa ilmamaa üle, tappa mõõga ja nälja ja surmaga ja maapealsete kiskjate elajate abil.

6:9b.REV.006.009 Ja kui Ta võttis lahti viienda pitseri, siis ma nägin altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli.

6:10b.REV.006.010 Ja nad kisendasid suure häälega ning ütlesid: „Oh Püha ja Tõeline Valitseja, kui kaua Sa ei mõista kohut ega tasu kätte meie verd neile, kes elavad maa peal?”

6:11b.REV.006.011 Ja neile anti igaühele pikk valge rüü, ja neile öeldi, et nad oleksid rahul veel natuke aega, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes tapetakse nõnda nagu nemadki.

6:12b.REV.006.012 Ja ma nägin, kui Ta võttis lahti kuuenda pitseri, et siis sündis suur maavärisemine, ja päike läks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu läks kogunisti nagu vereks;

6:13b.REV.006.013 ja taevatähed kukkusid maha, otsekui viigipuu ajab maha oma toored marjad, kui suur tuul teda raputab;

6:14b.REV.006.014 ja taevas veeres ära nagu rullraamat, ja kõik mäed ja saared nihkusid oma paigust;

6:15b.REV.006.015 ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sõjapealikud ja rikkad ja võimumehed ja kõik orjad ja kõik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse,

6:16b.REV.006.016 ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: „Langege meie peale ja varjake meid Selle palge eest, Kes aujärjel istub, ja Talle viha eest!

6:17b.REV.006.017 Sest on tulnud Tema suur vihapäev, ja kes võib püsida?”

7

7:1b.REV.007.001 Pärast seda ma nägin nelja Inglit seisvat maa neljal nurgal ning kinni pidavat nelja maatuult, et ükski tuul ei puhuks maa peale ega mere peale ega ühegi puu peale.

7:2b.REV.007.002 Ja ma nägin teist Inglit tõusvat päevatõusu poolt, ning ta käes oli elava Jumala pitsat, ja tema hüüdis suure häälega nendele neljale Inglile, kellele oli antud teha kahju maale ja merele,

7:3b.REV.007.003 ning ütles: „Ärge tehke kahju maale ega merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!”

7:4b.REV.007.004 Ja ma kuulsin nende arvu, kes olid pitseriga märgitud, sada nelikümmend neli tuhat pitseriga märgitut kõigist Iisraeli laste suguharudest:

7:5b.REV.007.005 Juuda suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut; Ruubeni suguharust kaksteist tuhat; Gaadi suguharust kaksteist tuhat;

7:6b.REV.007.006 Aaseri suguharust kaksteist tuhat; Naftali suguharust kaksteist tuhat; Manasse suguharust kaksteist tuhat;

7:7b.REV.007.007 Siimeoni suguharust kaksteist tuhat; Leevi suguharust kaksteist tuhat; Issaskari suguharust kaksteist tuhat;

7:8b.REV.007.008 Sebuloni suguharust kaksteist tuhat; Joosepi suguharust kaksteist tuhat; Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut.

7:9b.REV.007.009 Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes.

7:10b.REV.007.010 Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: „Õnnistus meie Jumalale, Kes aujärjel istub, ja Tallele!”

7:11b.REV.007.011 Ja kõik Inglid seisid aujärje ja vanemate ja nelja olendi ümber ja heitsid aujärje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat

7:12b.REV.007.012 ning ütlesid: „Aamen, kiitus ja austus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja ramm meie Jumalale ajastute ajastuteni! Aamen.”

7:13b.REV.007.013 Ja üks vanemaist hakkas kõnelema ning ütles minule: „Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?”

7:14b.REV.007.014 Ja ma ütlesin temale: „Mu isand, sina tead!” Ja ta ütles mulle: „Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle Veres!

7:15b.REV.007.015 Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad Teda ööd ja päevad Tema templis. Ja See, Kes aujärjel istub, laotab Oma telgi nende üle.

7:16b.REV.007.016 Neil ei ole siis enam nälga ega janu; ka ei lange nende peale päikest ega mingisugust palavat;

7:17b.REV.007.017 sest Tall, Kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!”

8

8:1b.REV.008.001 Ja kui Tall võttis lahti seitsmenda pitseri, tekkis taevas vaikus ligi pooleks tunniks.

8:2b.REV.008.002 Ja ma nägin seitset Inglit, kes seisid Jumala ees, ja neile anti seitse pasunat.

8:3b.REV.008.003 Ja teine Ingel tuli ja astus altari äärde, kuldsuitsutusastja käes, ja talle anti palju suitsutusrohte, et ta neid lisaks kõigi pühade palvetele kuldaltaril, mis oli aujärje ees.

8:4b.REV.008.004 Ja suitsutusrohtude suits pühade palvetega tõusis Ingli käest Jumala ette.

8:5b.REV.008.005 Ja Ingel võttis suitsutusastja ja täitis selle tulega altarilt ja viskas ta maa peale. Siis sündis hääli ja mürinaid ja välke ning maavärisemine.

8:6b.REV.008.006 Ja need seitse Inglit, kelle käes oli seitse pasunat, valmistusid pasunat puhuma.

8:7b.REV.008.007 Ja esimene puhus pasunat. Siis tuli rahet ja tuld verega segamini ja paisati maa peale. Ja kolmas osa maad põles ära ja kolmas osa puid põles ära ja kõik haljas rohi põles ära.

8:8b.REV.008.008 Ja teine Ingel puhus pasunat. Siis heideti merre otsekui suur mägi, mis tules põles, ja kolmas osa merd sai vereks.

8:9b.REV.008.009 Ja kolmas osa mere loomi, kellel hing sees, suri ära ja kolmas osa laevu läks hukka.

8:10b.REV.008.010 Ja kolmas Ingel puhus pasunat. Siis kukkus taevast maha suur täht, mis põles otsekui tõrvalont ja langes kolmanda osa jõgede peale ja veeallikate peale.

8:11b.REV.008.011 Ja tähe nimi on Koirohi. Ja kolmas osa vetest muutus koirohuks, ja palju inimesi suri vete kätte, sest need olid mõruks läinud.

8:12b.REV.008.012 Ja neljas Ingel puhus pasunat. Siis löödi kolmas osa päikest ja kolmas osa kuud ja kolmas osa tähti, nii et kolmas osa neist pimeneks ja kolmas osa päeva ei paistaks, ja ööd niisamuti.

8:13b.REV.008.013 Ja ma nägin ja kuulsin kotka lendavat kesktaeva all ning suure häälega ütlevat: „Häda, häda, häda neile, kes elavad maa peal, nende kolme Ingli järgneva pasunahääle pärast, kes veel peavad pasunat puhuma!”

9

9:1b.REV.009.001 Ja viies Ingel puhus pasunat. Siis ma nägin tähe taevast maa peale kukkunud olevat, ja temale anti sügavuse kaevu võti.

9:2b.REV.009.002 Ja ta avas sügavuse kaevu, ja kaevust tõusis suits otsekui suure ahju suits. Ja päike ja õhk läksid pimedaks kaevu suitsust.

9:3b.REV.009.003 Ja suitsust väljusid rohutirtsud maa peale ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald maa peal.

9:4b.REV.009.004 Ja neile öeldi, et nad ei tohi kurja teha ei maa rohule ega millelegi, mis haljas on, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.

9:5b.REV.009.005 Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud; ja nende piinamine on otsekui skorpioni piinamine, kui ta inimest nõelab.

9:6b.REV.009.006 Ja neil päevil inimesed otsivad surma ega leia seda mitte, ja püüavad surra, aga surm põgeneb nende eest!

9:7b.REV.009.007 Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks valmistatud hobuste sarnased ja neil olid peas pärjad otsekui kullast ja nende nägu oli nagu inimeste nägu;

9:8b.REV.009.008 ja neil olid juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lõukoerte hambad.

9:9b.REV.009.009 Ja neil olid soomusrüüd, otsekui raudrüüd, ja nende tiibade kahin oli otsekui vankrite mürin, kui palju hobuseid jookseb sõtta.

9:10b.REV.009.010 Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ja nende sabades oli võim inimestele kahju teha viis kuud.

9:11b.REV.009.011 Ja neil oli kuningaks sügavuse Ingel; tema nimi on heebrea keeli Abadoon ja kreeka keeli Apollüon.

9:12b.REV.009.012 Esimene häda on möödas; vaata, kaks häda tuleb veel pärast seda!

9:13b.REV.009.013 Ja kuues Ingel puhus pasunat. Siis ma kuulsin üht häält Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast;

9:14b.REV.009.014 see ütles kuuendale Inglile, kelle käes oli pasun: „Päästa lahti need neli Inglit, kes on seotud suure Eufrati jõe ääres!”

9:15b.REV.009.015 Siis päästeti lahti neli Inglit, kes on valmis tunniks ja päevaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmas osa inimesi.

9:16b.REV.009.016 Ja ratsaväelaste arv on kakskümmend tuhat korda kümme tuhat; ma kuulsin nende arvu.

9:17b.REV.009.017 Ja nõnda ma nägin nägemuses hobuseid ja nende seljas istujaid, ja neil olid tulekarva ja purpursinised ja väävlikarva soomusrüüd; ja hobuste pead olid nagu lõukoerte pead, ja nende suust käis välja tuld ja suitsu ja väävlit.

9:18b.REV.009.018 Neist kolmest nuhtlusest sai surma kolmas osa inimesi tule ja suitsu ja väävli läbi, mis nende hobuste suust välja käis.

9:19b.REV.009.019 Sest hobuste võim on nende suus ja nende sabades; sest nende sabad on madude sarnased; neil on pead ja nendega nad teevad kahju.

9:20b.REV.009.020 Aga järelejäänud inimesed, keda neis nuhtlustes ei surmatud, ei pöördunud siiski mitte oma käte tegudest, et nad poleks kummardanud kurje vaime ning kuld- ja hõbe- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei või näha ega kuulda ega kõndida.

9:21b.REV.009.021 Ja nad ei pöördunud oma tapmistest ega oma nõidustest, ei oma hoorusest ega oma vargustest.

10

10:1b.REV.010.001 Ja ma nägin teist vägevat Inglit taevast maha tulevat; see oli riietatud pilvega ja vikerkaar oli tema pea kohal, ja tema pale oli otsekui päike ja tema jalad nagu tulesambad.

10:2b.REV.010.002 Ja tema käes oli avatud raamatuke, ja ta pani oma parema jala mere ja vasaku maa peale.

10:3b.REV.010.003 Ja ta kisendas suure häälega, otsekui lõukoer möirgab. Ja kui ta kisendas, siis hakkasid seitse pikset müristama oma häältega.

10:4b.REV.010.004 Ja kui need seitse pikset oma häältega olid rääkinud, tahtsin ma kirjutada. Siis ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Pane pitseriga kinni, mis seitse pikset on kõnelnud, ja ära kirjuta seda!”

10:5b.REV.010.005 Ja Ingel, keda ma nägin seisvat mere ja maa peal, tõstis oma käe taeva poole

10:6b.REV.010.006 ja vandus Selle juures, Kes elab ajastute ajastuteni, Kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on, et aega ei saa enam olema,

10:7b.REV.010.007 vaid seitsmenda Ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, läheb täide Jumala saladus, nõnda nagu Ta seda rõõmsat sõnumit on kuulutanud prohvetitele, Oma sulastele!

10:8b.REV.010.008 Ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis jälle minuga ja ütles: „Mine võta avatud raamatuke Ingli käest, kes seisab mere ja maa peal!”

10:9b.REV.010.009 Ja ma läksin Ingli juurde ning ütlesin temale: „Anna mulle see raamatuke!” Ja tema ütles mulle: „Võta ja söö see ära! Ja see peab su kõhus olema mõru, aga su suus magus nagu mesi!”

10:10b.REV.010.010 Ja ma võtsin raamatukese Ingli käest ja sõin selle ära. Ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja kui ma selle olin söönud, sai see mu kõhus mõruks!

10:11b.REV.010.011 Ja minule öeldi: „Sa pead veel ennustama rahvaste ja rahvahõimude ja keelte ja paljude kuningate kohta!”

11

11:1b.REV.011.001 Siis anti mulle kepi sarnane pilliroog ning öeldi: „Tõuse ja mõõda Jumala tempel ja altar ja need, kes seal kummardavad;

11:2b.REV.011.002 aga väljaspool templit olev õu jäta kõrvale ja ära seda mõõda, sest see on antud paganaile. Ja nad tallavad püha linna nelikümmend ja kaks kuud.

11:3b.REV.011.003 Ja mina annan Oma kahele tunnistajale meelevalla kotiriidesse riietatuina prohvetlikult kuulutada tuhat kakssada kuuskümmend päeva.

11:4b.REV.011.004 Nemad on need kaks õlipuud ja kaks küünlajalga, mis seisavad ilmamaa Issanda ees.

11:5b.REV.011.005 Ja kui keegi tahab neile kurja teha, siis väljub tuli nende suust ja sööb nende vaenlased; kui keegi tahab neile kurja teha, siis peab see nõnda tapetama.

11:6b.REV.011.006 Neil on meelevald sulgeda taevas, et nende prohvetliku kuulutamise päevil ei sajaks vihma, ja neil on meelevald vete üle muuta neid vereks ja lüüa maad igasuguse nuhtlusega nii sageli kui nad vaid tahavad.

11:7b.REV.011.007 Ja kui nad oma tunnistuse on lõpetanud, siis hakkab metsaline, kes tõuseb sügavusest, nendega sõda pidama ja võidab nad ära ja surmab nad.

11:8b.REV.011.008 Ja nende kehad vedelevad suure linna tänavail, mida vaimulikult hüütakse Soodomaks ja Egiptuseks, kus ka nende Issand risti löödi.

11:9b.REV.011.009 Ja rahvaste ja suguharude ja keelte ja rahvahõimude seast nähakse nende kehi kolm ja pool päeva ja nende kehi ei lasta hauda panna.

11:10b.REV.011.010 Ja need, kes maa peal elavad, rõõmustuvad nendest ja on väga rõõmsad ning läkitavad ande üksteisele, sest et need kaks prohvetit vaevasid neid, kes maa peal elavad.”

11:11b.REV.011.011 Ja pärast neid kolme ja poolt päeva läks elu vaim Jumalast nende sisse ja nad tõusid püsti oma jalgele, ja suur kartus tuli nende peale, kes neid vaatasid.

11:12b.REV.011.012 Ja nad kuulsid suurt häält taevast neile ütlevat: „Tulge siia üles!” Ja nad läksid üles taevasse pilves, ja nende vaenlased vaatasid neid.

11:13b.REV.011.013 Ja samal tunnil sündis suur maavärisemine, ja kümnes osa linna langes maha, ja selles maavärisemises sai surma inimesi seitse tuhat nime. Siis teised lõid kartma ja andsid taeva Jumalale austust.

11:14b.REV.011.014 Teine häda on möödas, vaata, kolmas häda tuleb varsti!

11:15b.REV.011.015 Ja seitsmes Ingel puhus pasunat. Siis sündisid suured hääled taevas ning ütlesid: „Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja Tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni”

11:16b.REV.011.016 Ja need kakskümmend neli vanemat, kes istuvad Jumala ees oma aujärgedel, heitsid silmili maha ja kummardasid Jumalat

11:17b.REV.011.017 ning ütlesid: „Me täname Sind, Issand, kõigeväeline Jumal, Kes oled ja Kes olid, et sa oled võtnud kätte Oma suure väe ja oled saanud kuningaks.

11:18b.REV.011.018 Ja paganrahvad on vihastunud, kuid Sinu viha on tulnud, ja tulnud on aeg mõista kohut surnutele ja kätte anda palk Su sulastele-prohvetitele ja pühadele ja neile, kes kardavad Sinu nime, pisukestele ja suurtele, ja hävitada need, kes hävitavad maad!”

11:19b.REV.011.019 Ja Jumala tempel taevas avanes ja Tema seaduselaegast nähti Tema templis. Siis sündis välke ja hääli ja mürinat ja maavärisemine ja suur rahesadu!

12

12:1b.REV.012.001 Ja suur imetäht ilmus taevas: naine, riietatud päikesega ja kuu tema jalge all, ja temal peas pärg kaheteistkümnest tähest.

12:2b.REV.012.002 Ta oli käima peal ja kisendas lapsevaevas ja tal oli suur valu sünnitades.

12:3b.REV.012.003 Ja teine imetäht ilmus taevas, ja vaata, suur tulipunane lohe, seitsme peaga ja kümne sarvega, ja ta peade peal seitse ehissidet.

12:4b.REV.012.004 Tema saba pühkis ära kolmanda osa taevatähti ja viskas need maa peale. Ja lohe seisis naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, neelata laps.

12:5b.REV.012.005 Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes peab raudkepiga karjatama kõiki paganrahvaid. Ja naise laps kisti Jumala ja Tema aujärje juurde.

12:6b.REV.012.006 Ja naine põgenes kõrbe, kus temal oli Jumalast valmistatud ase, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.

12:7b.REV.012.007 Ja sõda tõusis taevas: Miikael ja tema Inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema Inglid.

12:8b.REV.012.008 Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast.

12:9b.REV.012.009 Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema Inglid visati välja ühes temaga.

12:10b.REV.012.010 Ja ma kuulsin suurt häält taevast ütlevat: „Nüüd on õnnistus ja vägi ja kuninglik valitsus saanud meie Jumala ja meelevald Tema Kristuse kätte, sest välja on visatud meie vendade süüdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd!

12:11b.REV.012.011 Ja nemad on tema võitnud Talle vere tõttu ja oma tunnistuse sõna tõttu ega ole oma elu armastanud surmani.

12:12b.REV.012.012 Seepärast olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!”

12:13b.REV.012.013 Ja kui lohe nägi, et ta oli visatud maa peale, ta kiusas taga naist, kes oli ilmale toonud poeglapse.

12:14b.REV.012.014 Ja naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbe oma paika, kus teda toidetakse aeg ja ajad ja pool aega eemal mao palge eest.

12:15b.REV.012.015 Ja madu purskas oma suust vett naisele järele otsekui jõge, et teda jõevooluga ära uhtuda.

12:16b.REV.012.016 Aga maa aitas naist: maa avas oma suu ja neelas ära jõe, mille lohe oma suust välja ajas.

12:17b.REV.012.017 lohe sai vihaseks naise peale ja läks sõdima nendega, kes naise soost olid üle jäänud ja kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus. [ (Revelation of John 12:18) Ja ta jäi seisma mere liivale. ]

13

13:1b.REV.013.001 Ja ma nägin metsalist tõusvat merest. Sel oli seitse pead ja kümme sarve ja tema sarvede peal kümme ehissidet ja tema peade peal Jumala pilkenimesid.

13:2b.REV.013.002 Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane, ja tema jalad olid nagu karu jalad ja tema suu nagu lõukoera suu, ja lohe andis temale oma väe ja oma aujärje ja suure võimu.

13:3b.REV.013.003 Ja ma nägin ühe tema peadest olevat nagu surmavalt haavatud; ja tema surmahaav paranes. Ja kogu ilmamaa imetles jälgides metsalist,

13:4b.REV.013.004 ja nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli andnud selle võimu, ja kummardasid metsalist ning ütlesid: „Kes on metsalise sarnane ja kes suudab sõdida tema vastu?”

13:5b.REV.013.005 Ja temale anti suu rääkida suurustamise ja jumalapilke sõnu, ja temale anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.

13:6b.REV.013.006 Ja ta avas oma suu pilkamiseks Jumala vastu, et pilgata Tema nime ja tema telki, neid, kes taevas elavad.

13:7b.REV.013.007 Ja temale anti võimus pidada sõda pühadega ja nad ära võita; ja temale anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja rahvahõimu üle.

13:8b.REV.013.008 Ja teda hakkavad kummardama kõik, kes maa peal elavad, kelle nimed maailma algusest ei ole kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.

13:9b.REV.013.009 Kui kellelgi on kõrv, siis ta kuulgu!

13:10b.REV.013.010 Kui keegi viib vangi, siis ta ise satub vangi; kui keegi tapab mõõgaga, siis tapetakse teda ennast mõõgaga. Siin on pühade kannatlikkus ja usk.

13:11b.REV.013.011 Ja ma nägin teist metsalist tõusvat maa seest; ja sel oli kaks sarve otsekui tallel ja ta rääkis nagu lohe.

13:12b.REV.013.012 Ja ta teeb kõik esimese metsalise võimuga tema ees. Ja ta teeb, et maa ja need, kes seal peal elavad, kummardavad esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.

13:13b.REV.013.013 Ja ta teeb suuri tunnustähti, nõnda et ta inimeste ees laseb tuldki tulla taevast alla maa peale.

13:14b.REV.013.014 Ja ta eksitab neid, kes maa peal elavad, tunnustähtedega, mis temale on antud teha esimese metsalise ees, ning käsib neid, kes maa peal elavad, teha kuju metsalisele, kellel oli mõõga haav ja kes virgus ellu.

13:15b.REV.013.015 Ja temale anti meelevald anda metsalise kujule vaim, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et need, kes iialgi ei kummarda metsalise kuju, ära tapetaks.

13:16b.REV.013.016 Ja tema teeb, et kõik, nii pisukesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, võtavad märgi oma parema käe peale või oma otsaesisele,

13:17b.REV.013.017 ja et ükski muu ei saa osta ega müüa kui aga see, kellel on see märk: metsalise nimi või tema nime arv.

13:18b.REV.013.018 Siin on tarkus! Kellel on mõistust, see arvaku ära metsalise arv; sest see on inimese arv. Ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.

14

14:1b.REV.014.001 Ja ma nägin, ja vaata, Tall seisis Siioni mäel ja ühes Temaga sada nelikümmend neli tuhat, kellele oli otsaesisele kirjutatud Tema Isa nimi.

14:2b.REV.014.002 Ja ma kuulsin häält taevast otsekui hulga vete kohisemist ja nagu suure müristamise häält; ja hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlelööjate hääl, kes löövad oma kandleid.

14:3b.REV.014.003 Ja nemad laulsid uut laulu aujärje ees ja nende nelja olendi ja vanemate ees. Ja ükski ei võinud seda laulu õppida kui aga need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.

14:4b.REV.014.004 Need on need, kes endid ei ole rüvetanud naistega, sest nad on neitsilikud; need on, kes Talle järgivad, kuhu Ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele,

14:5b.REV.014.005 ja nende suust ei ole leitud kavalust; nemad on veatud.

14:6b.REV.014.006 Ja ma nägin teist Inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene Evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.

14:7b.REV.014.007 Ja ta ütles suure häälega: „Kartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund, ja kummardage Teda, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!”

14:8b.REV.014.008 Ja veel teine Ingel järgnes temale ning ütles: „Langenud, langenud on suur linn Baabülon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kõiki rahvaid!”

14:9b.REV.014.009 Ja veel kolmas Ingel järgnes neile ning ütles suure häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale,

14:10b.REV.014.010 siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud Tema viha karikasse; ja Teda peab vaevatama tules ja väävlis pühade Inglite ees ja Talle ees.

14:11b.REV.014.011 Ja nende valu suits tõuseb üles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ööd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu võtavad tema nime märgi.

14:12b.REV.014.012 Siin on pühade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku!”

14:13b.REV.014.013 Ja ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Kirjuta: õndsad on surnud, kes Issandas surevad nüüdsest peale; tõesti, ütleb Vaim, nad hingavad oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega ühes!”

14:14b.REV.014.014 Ja ma nägin: vaata, valge pilv ja see, kes pilve peal istus, oli Inimese Poja sarnane; Temal oli kuldpärg peas ja terav sirp käes.

14:15b.REV.014.015 Ja templist väljus teine Ingel ning hüüdis suure häälega sellele, kes istus pilve peal: „Pista sirp sisse ja põima, sest lõikuseaeg on tulnud, maa lõikus on ju valminud!”

14:16b.REV.014.016 Ja see, kes istus pilve peal, laskis oma sirbi käia üle maa, ja maa lõigati paljaks.

14:17b.REV.014.017 Ja teine Ingel väljus taeva templist, ja temalgi oli terav sirp käes.

14:18b.REV.014.018 Ja veel teine Ingel väljus altarist, ja temal oli võimus tule üle. Ja ta hüüdis suure häälega sellele, kellel oli terav sirp käes, ning ütles: „Pista sisse oma terav sirp ja lõika maha maa viinapuu tarjad, sest selle kobarad on küpsed!”

14:19b.REV.014.019 Ja Ingel laskis käia oma sirbi üle maa ja lõikas maa viinamäe paljaks ja viskas marjad Jumala kange viha suurde surutõrde.

14:20b.REV.014.020 Ja surutõrt sõtkuti väljaspool linna, ja tõrrest jooksis verd välja hobuste valjastest saadik tuhat kuussada vagu maad!

15

15:1b.REV.015.001 Ja ma nägin teist imetähte taevas, suurt ja imelist: seitse Inglit, kelle käes oli seitse viimset nuhtlust; sest nendega sai Jumala kange viha täielikuks.

15:2b.REV.015.002 Ja ma nägin otsekui klaasmerd segatud tulega ja neid, kes olid võitnud metsalise ja ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere ääres, Jumala kandled käes.

15:3b.REV.015.003 Ja nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: „Suured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on Sinu teed, Sa rahvaste Kuningas!

15:4b.REV.015.004 Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellepärast et Su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!”

15:5b.REV.015.005 Ja pärast seda ma nägin: tunnistustelgi tempel taevas avati.

15:6b.REV.015.006 Ja need seitse Inglit, kelle käes oli seitse nuhtlust, väljusid templist, riietatud puhta ja hiilgava lõuendiga ja rinde ümbert vöötatud kuldvööga.

15:7b.REV.015.007 Ja üks neist neljast olendist andis seitsmele Inglile seitse kuldkaussi täis kanget Jumala viha, kes elab ajastute ajastuteni.

15:8b.REV.015.008 Ja tempel sai täis suitsu Jumala aust ja Tema väest, ja ükski ei võinud sinna templisse sisse minna enne kui oli täide saadetud seitsme Ingli seitse nuhtlust.

16

16:1b.REV.016.001 Ja ma kuulsin suurt häält templis ütlevat seitsmele Inglile: „Minge ja valage Jumala kange viha kausid välja maa peale!”

16:2b.REV.016.002 Ja esimene läks ja valas oma kausi välja maa peale. Ja kurje ning ilgeid mädapaiseid tekkis inimeste külge, kellel oli metsalise märk ja kes kummardasid tema kuju.

16:3b.REV.016.003 Ja teine Ingel valas oma kausi välja merre, ja see sai otsekui surnu vereks, ja suri iga elav hing, kõik, kes meres olid.

16:4b.REV.016.004 Ja kolmas Ingel valas oma kausi välja jõgedesse ja veeallikaisse, ja need said vereks.

16:5b.REV.016.005 Ja ma kuulsin vete Inglit ütlevat: „Õige oled Sina, Kes oled ja Kes olid, ja Sina, Püha, et Sa nõnda oled kohut mõistnud!

16:6b.REV.016.006 Sest nemad on pühade ja prohvetite verd valanud, ja verd oled ka Sina neile juua andnud; nad on seda väärt!”

16:7b.REV.016.007 Ja ma kuulsin altarit ütlevat: tõesti, Issand Jumal, Sa Kõigeväeline, tõelised ja õiged on Sinu kohtuotsused!”

16:8b.REV.016.008 Ja neljas Ingel valas välja oma kausi päikese peale. Ja temale anti inimesi tulega kõrvetada.

16:9b.REV.016.009 Ja suur kuumus kõrvetas inimesi ja nemad pilkasid Jumala nime, Kelle meelevalla all on need nuhtlused, ega parandanud meelt, et nad Temale oleksid austust andnud.

16:10b.REV.016.010 Ja viies Ingel valas välja oma kausi metsalise aujärje peale. Ja tema kuningriik pimenes; ja nad närisid oma keelt valu pärast

16:11b.REV.016.011 ja pilkasid taeva Jumalat oma valude ja paisete pärast ega pöördunud oma tegudest.

16:12b.REV.016.012 Ja kuues Ingel valas välja oma kausi suure Eufrati jõe peale, ja selle vesi kuivas ära, et tee oleks valmis kuningaile, kes tulevad päevatõusu poolt.

16:13b.REV.016.013 Ja ma nägin lohe suust ja metsalise suust ja valeprohveti suust väljuvat kolm rüvedat vaimu otsekui konnad.

16:14b.REV.016.014 Need on nimelt kuradite tunnustähti tegevad vaimud, kes lähevad välja kõige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sõtta Kõigeväelise Jumala suureks päevaks. -

16:15b.REV.016.015 Vaata, ma tulen kui varas! Õnnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks Tema häbi. -

16:16b.REV.016.016 Ja need kogusid nad kokku ühte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks.

16:17b.REV.016.017 Ja seitsmes Ingel valas oma kausi välja õhku, ja suur hääl kostis taeva templist aujärjelt ning ütles: „See on sündinud!”

16:18b.REV.016.018 Ja sündis hääli ja müristamisi ja välke ja tekkis suur maavärisemine, millist ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal; säärane suur maavärisemine oli see.

16:19b.REV.016.019 Ja suur linn jagunes kolmeks osaks, ja paganrahvaste linnad langesid. Ja suurt Baabüloni tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale oma raevuviina karika.

16:20b.REV.016.020 Ja kõik saared põgenesid ja mägesid ei leidunud enam.

16:21b.REV.016.021 Ja suuri raheteri, talendiraskusi, tuli taevast maha inimeste peale. Ja inimesed pilkasid Jumalat rahe nuhtluse pärast; sest selle nuhtlus oli väga vali.

17

17:1b.REV.017.001 Siis tuli üks seitsmest Inglist, kelle käes olid need seitse kaussi, ja kõneles minuga ning ütles: „Tule, ma tahan sulle näidata suure hoora nuhtlemist, kes istub suurte vete peal,

17:2b.REV.017.002 kellega on hooranud ilmamaa kuningad ja kelle hooruse viinast on ilmamaa elanikud joobnuks saanud!”

17:3b.REV.017.003 Ka tema viis mind vaimus ära kõrbe. Seal ma nägin naist istuvat helkjaspunase metsalise seljas, kes oli täis pilkenimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.

17:4b.REV.017.004 Ja naine oli riietatud purpuriga ja helkjaspunase riidega ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ja temal oli käes kuldkarikas täis jälkusi ja oma hooruse saasta.

17:5b.REV.017.005 Ja tema otsaesisele oli kirjutatud nimi, saladus: „Suur Baabülon, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema!”

17:6b.REV.017.006 Ja ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ja ma imestasin üliväga teda nähes.

17:7b.REV.017.007 Ja Ingel ütles mulle: „Mispärast sa imestad? Ma ütlen sulle saladuse naisest ja metsalistest, kes naist kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve.

17:8b.REV.017.008 Metsaline, keda sa nägid, on olnud, ja teda ei ole enam; aga ta tuleb sügavusest üles ja läheb hukatusse; ja ilmamaa elanikud, kelle nimed ei ole kirjutatud eluraamatusse maailma asutamisest alates, imestavad metsalist nähes, sest ta oli ja teda ei ole, aga ta tuleb jälle!

17:9b.REV.017.009 Siia kuulub mõistus, millel on tarkust. Need seitse pead on seitse mäge, millel naine istub, ja on seitse kuningat:

17:10b.REV.017.010 viis on neist langenud, üks on alles, ja teine ei ole veel tulnud. Kui ta tuleb, peab ta jääma natukeseks ajaks.

17:11b.REV.017.011 Ja metsaline, kes on olnud ja keda ei ole enam, on ise kaheksas ja ühtlasi üks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse.

17:12b.REV.017.012 Ja need kümme sarve, mis sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud valitsust, aga nad saavad võimu kui kuningad üheks tunniks ühes metsalisega.

17:13b.REV.017.013 Neil on üks ja sama nõu, ja nad annavad metsalise kätte oma väe ja võimu.

17:14b.REV.017.014 Nemad hakkavad sõdima Tallega, ja Tall võidab nad ära, sest Tema on isandate Isand ja kuningate Kuningas, ja ühes Temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad!”

17:15b.REV.017.015 Ja ta ütles mulle: „Veed, mis sa nägid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja rahvahõimud ja keeled.

17:16b.REV.017.016 Ja need kümme sarve, mis sa nägid, ja metsaline, need vihkavad hoora ja teevad tema puupaljaks ja alasti ja söövad tema liha ja põletavad ta ära tulega.

17:17b.REV.017.017 Sest Jumal on neile andnud südamesse teha Tema nõu järgi ja heita ühte nõusse ning anda Oma kuninglik valitsus metsalise kätte, kuni täituvad Jumala sõnad.

17:18b.REV.017.018 Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kelle käes on valitsus ilmamaa kuningate üle!”

18

18:1b.REV.018.001 Pärast seda ma nägin teist Inglit taevast maha tulevat, ja temal oli suur meelevald; ja ilmamaa läks valgeks tema auhiilgusest.

18:2b.REV.018.002 Ja tema hüüdis võimsa häälega ning ütles: „Langenud, langenud on suur Baabülon ja on saanud kurjade vaimude eluasemeks ja kõigi rüvedate vaimude ulualuseks ja kõigi rüvedate ja vihatud lindude pesapaigaks!

18:3b.REV.018.003 Sest tema hooruskiima viina on joonud kõik rahvad, ja ilmamaa kuningad on temaga hooranud ja ilmamaa kaupmehed on tema liiast toredusest rikkaks saanud!”

18:4b.REV.018.004 Ja ma kuulsin teist häält taevast ütlevat: „Minge välja temast, Minu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ja et teid ei tabaks tema nuhtlused!

18:5b.REV.018.005 Sest tema patud on ulatunud taevani ja Jumal on tuletanud meelde tema ülekohtused teod.

18:6b.REV.018.006 Makske temale kätte, nõnda nagu tema on kätte maksnud, ja tasuge temale kahekordselt tema tegusid mööda; karikasse, mille tema on täis valanud, valage temale kahekordselt;

18:7b.REV.018.007 nii palju kui tema on ülistanud iseennast ja taga ajanud toredust, niisama palju tehke temale piina ja leina. Sest ta ütleb oma südames: ma istun kui kuninganna ega ole lesk ega saa kunagi näha kurvastust!

18:8b.REV.018.008 Sellepärast tulevad ühel päeval tema nuhtlused: surm ja lein ja nälg, ja ta põletatakse ära tulega, sest vägev on Issand Jumal, kes on mõistnud kohut tema üle!

18:9b.REV.018.009 Ja teda uluvad taga ja kaebavad ilmamaa kuningad, kes temaga on hooranud ja toredasti elanud, kui nad näevad tema põlemise suitsu,

18:10b.REV.018.010 hirmu pärast tema piina ees kaugel seistes ning öeldes: „Häda, häda, Baabülon, sa suur linn, sa vägev linn, sest ühe silmapilguga on su kohus tulnud!”

18:11b.REV.018.011 Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema pärast, sest keegi ei osta enam nende kaupa:

18:12b.REV.018.012 ei kaubaks toodud kulda, ei hõbedat, ei kalliskive, ei pärleid, ei kallist lõuendit, ei purpurit, ei siidi, ei helkjaspunast riiet, ei mingisugust healõhnalist puud, ei mingisugust elevandiluust riista ega mingisugust kallimast puust riista, ei vasest, ei rauast ega marmorkivist riista,

18:13b.REV.018.013 ei kaneeli, ei juuksevõiet, ei suitsutusrohte, ei salvi, ei viirukit, ei viina, ei õli, ei peenikest jahu, ei nisu, ei veiseid, ei lambaid, ei hobuseid, ei tõldu, ei orje ega inimhingi!

18:14b.REV.018.014 Ja puuvili, mida su hing ihaldas, on su käest ära läinud, ja kõik, mis lihav ja läikiv, on su käest ära läinud, ja seda sa enam ei leia!

18:15b.REV.018.015 Nende asjade kaupmehed, kes selle linna kaudu rikkaks said, seisavad kaugel hirmu pärast tema piina ees, nuttes ja leinates,

18:16b.REV.018.016 ja ütlevad: „Häda, häda, sa suur linn, kes olid riietatud kalli lõuendi ja purpuri ja helkjaspunase riidega ning olid ilustatud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, sest ühe silmapilguga on nii suur rikkus hävitatud!”

18:17b.REV.018.017 Ja kõik tüürimehed ja kõik rannasõidu-laevnikud ja meremehed ja kõik, kes merel sõidavad, seisid eemal

18:18b.REV.018.018 ja kisendasid, kui nad nägid tema põlemise suitsu, ning ütlesid: „Kes on selle suure linna sarnane?”

18:19b.REV.018.019 Ja nad puistasid põrmu pea peale ja kisendasid nuttes ja leinates ning ütlesid: „Häda häda, sa suur linn, kelle varaga on rikkaks saanud kõik, kellel oli laevu merel — ühe silmapilguga on ta hävitatud!”

18:20b.REV.018.020 Rõõmutsege temast, taevas ja pühad ja Apostlid ja prohvetid! Sest Jumal on teie kohtu mõistnud tema kätte!

18:21b.REV.018.021 Ja üks tugev Ingel tõstis kivi, nagu suure veskikivi, ja viskas selle merre, öeldes: „Nõnda visatakse suur linn Baabülon äkitselt ära ja teda ei leita enam!

18:22b.REV.018.022 Su sees ei ole enam kuulda kandlelööjate ja mängumeeste ja vileajajate ja pasunapuhujate häält ega leidu sinus enam ühtki ametimeest; ja enam ei kosta su sees veski mürin;

18:23b.REV.018.023 su sees ei paista enam küünlavalgus, ei ole enam kuulda peigmehe ega pruudi häält su sees! Sest sinu kaupmehed olid maa suured isandad, sinu nõidusega on kõik rahvad viidud eksitusse!

18:24b.REV.018.024 Temast on leitud prohvetite ja pühade verd ja kõikide verd, kes on tapetud maa peal!”

19

19:1b.REV.019.001 Pärast seda ma kuulsin otsekui hulga rahva suurt häält taevast ütlevat: „Halleluuja! Õnnistus ja austus ja vägi olgu meie Jumalale!

19:2b.REV.019.002 Sest tõelised ja õiged on Tema kohtud, et Ta on kohut mõistnud suure hoora üle, kes rikkus ilmamaa oma hooraeluga, ja on Oma sulaste vere temale kätte maksnud!”

19:3b.REV.019.003 Ja nad ütlesid teist korda: „Halleluuja!” Ja tema suits tõuseb üles ajastute ajastuteni.

19:4b.REV.019.004 Ja need kakskümmend neli olendit heitsid maha ja kummardasid Jumalat, kes aujärjel istub ja ütlesid: „Aamen, halleluuja!”

19:5b.REV.019.005 Ja aujärjelt kostis hääl, mis ütles: „Kiitke meie Jumalat, kõik Tema sulased, kes Teda kardate, nii pisukesed kui suured!”

19:6b.REV.019.006 Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: „Halleluuja! Sest Issand, meie Kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse Oma kätte!

19:7b.REV.019.007 Rõõmutsegem ja hõisakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja Tema naine on ennast valmistanud!

19:8b.REV.019.008 Ja naisele anti riietumiseks hiilgav ja puhas lõuend. See lõuend on pühade õiged teod!”

19:9b.REV.019.009 Ja Ingel ütles mulle: „Kirjuta: õndsad on need, kes Talle pulma õhtusöömaajale on kutsutud!” Ja tema ütles veel mulle: „Need on tõelised Jumala sõnad!”

19:10b.REV.019.010 Ja ma heitsin maha tema jalge ette, et teda kummardada, aga tema ütles mulle: „Vaata, ära tee seda! Ma olen sinu ja nende su vendade kaassulane, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat, sest Jeesuse tunnistus on prohvetikuulutamise vaim!”

19:11b.REV.019.011 Ja ma nägin taeva avatud, ja vaata: valge hobune! Ja Selle nimi, Kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline, ja Tema mõistab kohut ja sõdib õiguses.

19:12b.REV.019.012 Aga Tema silmad olid tuleleek ja Temal oli peas palju ehissidemeid; ja Temale oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui Tema Ise.

19:13b.REV.019.013 Ja Temal oli seljas verega kastetud kuub ja Tema nimeks on pandud Jumala Sõna.

19:14b.REV.019.014 Ja sõjaväed taevas järgisid Teda valgete hobuste seljas ja olid riietatud valge ja puhta lõuendiga.

19:15b.REV.019.015 Ja Tema suust tuli välja terav mõõk, et sellega lüüa rahvaid. Ja Tema Ise karjatab neid raudkepiga. Ja Ta ise sõtkub kõigeväelise Jumala tulise viha viina surutõrt.

19:16b.REV.019.016 Ja Temale on Tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi: „Kuningate Kuningas ja isandate Issand!”

19:17b.REV.019.017 Ja ma nägin üht Inglit seisvat päikeses ja see kisendas suure häälega ning hüüdis kõigile kesktaeva kohal lendavaile lindudele: „Tulge ja lennake kokku suurele Jumala söömaajale

19:18b.REV.019.018 sööma kuningate liha ja ülemate pealikute liha ja vägevate liha ja hobuste ja nende seljas istujate liha ja kõigi vabade ja orjade ja pisukeste ja suurte liha!”

19:19b.REV.019.019 Ja ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende sõjaväge olevat kogunenud sõda pidama Sellega, Kes istus hobuse seljas, ja Tema sõjaväega.

19:20b.REV.019.020 Ja metsaline võeti kinni ja temaga ühes valeprohvet, kes tema ees oli teinud oma imeteod, millega ta oli eksitanud neid, kes metsalise märgi olid vastu võtnud ja kes kummardasid tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävliga.

19:21b.REV.019.021 Ja teised tapeti mõõgaga, mis lähtus Selle suust, Kes istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende lihast.

20

20:1b.REV.020.001 Ja ma nägin Ingli taevast maha tulevat; sellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes.

20:2b.REV.020.002 Ja ta võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks

20:3b.REV.020.003 ja heitis ta sügavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad. Pärast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.

20:4b.REV.020.004 Ja ma nägin aujärgi ja neid, kes nendel istusid; ja kohus anti nende kätte; ja ma nägin nende hingi, kelle pead olid ära raiutud Jeesuse tunnistuse ja Jumala sõna pärast ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud võtnud tema märki oma otsaesisele ja oma käe peale. Ja nad virgusid ellu usus ja valitsesid kuningikult ühes Kristusega tuhat aastat.

20:5b.REV.020.005 Aga muud surnud ei elustunud mitte, kuni need tuhat aastat otsa saavad. See on esimene ülestõusmine.

20:6b.REV.020.006 Õnnis ja püha on see, kellel on osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes Temaga need tuhat aastat.

20:7b.REV.020.007 Ja kui need tuhat aastat täis saavad, siis lastakse saatan lahti oma vangist.

20:8b.REV.020.008 Ja ta läheb välja eksitama rahvaid, kes elavad ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, neid sõtta koguma. Nende arv on nagu mereäärne liiv!

20:9b.REV.020.009 Ja nad tulid üles ilmamaa lagendikule ja piirasid ümber pühade leeri ja armastatud linna. Siis langes tuli taevast maha ja sõi nad ära!

20:10b.REV.020.010 Ja kurat, kes neid eksitas, heideti tule ja väävli järve, kus on ka metsaline ja valeprohvet. Ja neid vaevatakse päevad ja ööd ajastute ajastuteni!

20:11b.REV.020.011 Ja ma nägin suurt valget aujärge ja Seda, Kes sellel istub, Kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.

20:12b.REV.020.012 Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisukesi, seisvat aujärje ees, ja raamatud avati. Ja teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnutele mõisteti kohut sedamööda kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.

20:13b.REV.020.013 Ja meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid, ja igaühele mõisteti kohut tema tegude järgi.

20:14b.REV.020.014 Ja surm ja surmavald heideti tulejärve! See on teine surm, tulejärv.

20:15b.REV.020.015 Ja keda ei leitud kirjutatud olevat eluraamatusse, heideti tulejärve!

21

21:1b.REV.021.001 Ja ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam.

21:2b.REV.021.002 Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest maha tulevat, valmistunud otsekui pruut, kaunistatud oma mehele.

21:3b.REV.021.003 Ja ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja Tema asub nende juurde elama ja nemad on Tema rahvad ja Jumal Ise on nendega.

21:4b.REV.021.004 Ja Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!”

21:5b.REV.021.005 Ja Kes aujärjel istus, ütles: „Vaata, Ma teen kõik uueks!” Ja Ta ütles: „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!”

21:6b.REV.021.006 Ja Ta ütles mulle: „See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan sellele, kellel on janu, eluvee allikast ilma hinnata.

21:7b.REV.021.007 Kes võidab, see pärib selle, ja Mina olen temale Jumalaks ja tema on Minule pojaks.

21:8b.REV.021.008 Aga argade ja uskmatute ja jälkide ja tapjate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valelike osa on tule ja väävliga põlevas järves! See on teine surm.”

21:9b.REV.021.009 Ja minu juurde tuli üks seitsmest Inglist, kelle käes olid need seitse kaussi, täis seitset viimset nuhtlust; ja ta rääkis minuga ning ütles: „Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist!”

21:10b.REV.021.010 Ja tema kandis mind vaimus suure ja kõrge mäe otsa ja näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis oli maha tulemas taevast Jumala juurest

21:11b.REV.021.011 ja millel on Jumala auhiilgus; ja tema valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspiskivi, mis hiilgab nagu mägikristall.

21:12b.REV.021.012 Linnal on suur ja kõrge müür ja kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist Inglit; ja väravate peale on kirjutatud nimed. Need on kaheteistkümne Iisraeli laste suguharu nimed.

21:13b.REV.021.013 Ida pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat, lõuna pool kolm väravat, lääne pool kolm väravat.

21:14b.REV.021.014 Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ja nende peal Talle kaheteistkümne Apostli nimed.

21:15b.REV.021.015 Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et mõõta linna ja tema väravaid ja tema müüri.

21:16b.REV.021.016 Ja linn on nelinurkne ja tema pikkus on niisama suur kui tema laius. Ja ta mõõtis linna pillirooga kaksteist tuhat vagu. Tema pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.

21:17b.REV.021.017 Ja ta mõõtis tema müüri — sada nelikümmend neli küünart, inimese mõõdu järgi, mis on Ingli mõõt.

21:18b.REV.021.018 Ja tema müüri alusehitus oli jaspiskivist ja linn puhtast kullast, selge klaasi sarnane.

21:19b.REV.021.019 Ja linna müüri aluskivid olid ehitud kõiksuguste kalliskividega. Esimene aluskivi oli jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedoon, neljas smaragd,

21:20b.REV.021.020 viies sardoonüks, kuues sardion, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst.

21:21b.REV.021.021 Ja need kaksteist väravat olid kaksteist pärlit: iga värav oli ühest pärlist ja linna tänav selgest kullast otsekui läbipaistev klaas.

21:22b.REV.021.022 Ja templit ma seal ei näinud, sest Issand, kõigeväeline Jumal, on tema tempel, ja Tall.

21:23b.REV.021.023 Ja linnale ei ole tarvis päikest ega kuud, et need seal paistaksid; sest Jumala auhiilgus valgustab teda ja tema lamp on Tall.

21:24b.REV.021.024 Ja rahvad hakkavad käima tema valguses, ja ilmamaa kuningad toovad sinna oma auhiilguse.

21:25b.REV.021.025 Ja tema väravaid ei suleta päeval, aga ööd seal ei olegi.

21:26b.REV.021.026 Ja rahvaste auhiilgus ja kallisvarad tuuakse sinna sisse.

21:27b.REV.021.027 Aga sinna sisse ei pääse midagi, mis ei ole puhas, ei keegi, kes teeb jälkusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.

22

22:1b.REV.022.001 Ja ta näitas mulle puhast eluveejõge, selget nagu mägikristall. See voolas välja Jumala ja Talle aujärjest.

22:2b.REV.022.002 Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu; see kandis vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele.

22:3b.REV.022.003 Ja midagi neetut ei ole enam. Ja Jumala ja Talle aujärg on siis seal, ja Tema sulased teenivad Teda.

22:4b.REV.022.004 Ja nad näevad Tema palet, ja Tema nimi on nende otsaesisel.

22:5b.REV.022.005 Ja ööd ei ole enam, ja neile ei ole vaja lambivalgust ega päevavalget, sest Issand Jumal valgustab neid, ja nemad valitsevad ajastute ajastuteni.

22:6b.REV.022.006 Ja Ta ütles mulle: „Need on ustavad ja tõelised sõnad! Ja Issand, prohvetite hingede Jumal, on läkitanud Oma Ingli Oma sulastele näitama, mis peab varsti sündima.

22:7b.REV.022.007 Ja vaata, Ma tulen nobedasti! Õnnis see, kes peab selle raamatu ennustuse sõnu!”

22:8b.REV.022.008 Ja mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja näinud, ma heitsin maha, kummardama Ingli jalgade ette, kes mulle seda näitas.

22:9b.REV.022.009 Ja ta ütles mulle: „Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ja su vendade, prohvetite ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu peavad. Kummarda Jumalat!”

22:10b.REV.022.010 Ja ta ütles mulle: „Ära pane pitseriga kinni selle raamatu ennustussõnu, sest aeg on ligidal!

22:11b.REV.022.011 Kes ülekohut teeb, tehku veel ülekohut, ja kes on rüve, see rüvetugu veel enam; aga kes on õige, tehku veel õigust, ja kes on püha, see pühitsegu ennast veel enam!

22:12b.REV.022.012 Vaata, Ma tulen pea, ja Mu palk on Minuga tasuda kätte igaühele nõnda nagu tema tegu on!

22:13b.REV.022.013 Mina olen A ja O, Esimene ja Viimne, algus ja ots!

22:14b.REV.022.014 Õndsad need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ja väravaist linna sisse minna!

22:15b.REV.022.015 Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja tapjad ja ebajumalateenijad ja kõik, kes valet armastavad ja teevad.

22:16b.REV.022.016 Mina, Jeesus, läkitan Oma Ingli teile seda tunnistama kogudustes! Mina olen Taaveti juur ja sugu, helkjas koidutäht!”

22:17b.REV.022.017 Ja Vaim ja pruut ütlevad: „Tule!” Ja kes seda kuuleb, öelgu: „Tule!” Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!

22:18b.REV.022.018 Mina tunnistan kõikidele, kes kuulevad selle raamatu ennustussõnu: kui keegi neile midagi juurde lisab, siis paneb Jumal tema peale nuhtlused, mis selles raamatus on kirja pandud!

22:19b.REV.022.019 Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus!

22:20b.REV.022.020 Tema, kes seda tunnistab ütleb: „Tõesti, Mina tulen varsti!” Aamen, tule, Issand Jeesus!

22:21b.REV.022.021 Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu kõikidega! Aamen.