Hebrews (Estonian)

1

1:1b.HEB.001.001 Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu,

1:2b.HEB.001.002 siis on Ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, Kelle Ta on pannud kõigi asjade pärijaks, Kelle läbi Ta on teinud maailmaajastud,

1:3b.HEB.001.003 Kes, olles Tema aupaistus ning Ta olemuse kuju ja kandes kõike Oma vägeva sõnaga, pärast seda kui Ta Iseenese läbi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus Ausuuruse paremale käele kõrguses

1:4b.HEB.001.004 ning sai seda ülemaks Inglitest, mida kõrgema nime Ta on pärinud kui nemad.

1:5b.HEB.001.005 Sest missugusele Inglile on Ta iganes öelnud: „Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!”, või jälle: „Mina tahan olla Temale Isaks ja Tema peab olema Mulle Pojaks!”?

1:6b.HEB.001.006 Ent sellest, kui Ta jälle toob esmasündinu maailma, ütleb Ta: „Ka kõik Jumala Inglid kummardagu Teda!”

1:7b.HEB.001.007 Ent Inglitest Ta ütleb küll: „Ta teeb Oma Inglid tuulteks ja Oma teenijad tuleleegiks!”

1:8b.HEB.001.008 Aga Pojale Ta ütleb: „Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, Su valitsuskepp on õigluse kepp!

1:9b.HEB.001.009 Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut; sellepärast on Jumal, Sinu Jumal, Sind võidnud rõõmuõliga enam kui Su kaaslasi!”

1:10b.HEB.001.010 Ja: „Sina, Issand, panid maale aluse ja taevad on Su käte tööd!

1:11b.HEB.001.011 Need hävivad, aga Sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub

1:12b.HEB.001.012 ja Sa rullid nad kokku nagu mantli, nagu kuue, ja nad muudetakse; aga Sina oled seesama ja Sinu aastad ei lõpe!”

1:13b.HEB.001.013 Või missugusele Inglile on Ta kunagi öelnud: „Istu Mu paremale käele, kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks!”

1:14b.HEB.001.014 Eks nad kõik ole teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes õndsuse pärivad?

2

2:1b.HEB.002.001 Sellepärast tuleb meil palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oleme kuulnud, et me kuidagi mööda ei libiseks.

2:2b.HEB.002.002 Sest kui Inglite kaudu räägitud sõna püsis kindlana ja kõik üleastumine ja sõnakuulmatus sai oma õige palga,

2:3b.HEB.002.003 kuidas me siis võime pääseda pakku, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis oma kuulutuse alguse sai Issandalt ja mille kinnitasid meisse need, kes seda kuulsid,

2:4b.HEB.002.004 kui Jumal ühes nendega andis tunnistust tunnustähtedega ja imedega ja mõnesuguste vägevate tegudega ja Püha Vaimu jagamistega Oma tahte järgi.

2:5b.HEB.002.005 Sest mitte Inglitele ei alistanud Ta tulevast maailma, millest me räägime,

2:6b.HEB.002.006 vaid keegi on kuskil tunnistanud, öeldes: „Mis on inimene, et Sa temale mõtled, või inimese poeg, et Sa tema eest hoolitsed?

2:7b.HEB.002.007 Sa tegid ta pisut alamaks Inglitest; Sa ehtisid teda au ja austusega;

2:8b.HEB.002.008 kõik Sa panid tema jalge alla!” Sest alistades kõik temale, ei jätnud ta midagi temale alistamata. Aga nüüd me ei näe veel kõike temale alistatuna.

2:9b.HEB.002.009 Ent Teda, Kes sai üürikeseks ajaks alamaks Inglitest, Jeesust, me näeme Tema surma kannatamise pärast au ja austusega ehitud, et Ta Jumala armust igaühe eest maitseks surma.

2:10b.HEB.002.010 Sest Temale, Kelle pärast ja Kelle läbi on kõik, sobis, et Ta selle, kes palju lapsi ausse viib, nende õndsuse ülemjuhi, teeks täiuslikuks kannatuste kaudu.

2:11b.HEB.002.011 Sest niihästi pühitseja kui pühitsetavad on kõik üht Isa; sel põhjusel Tema ka ei häbene neid nimetada vendadeks,

2:12b.HEB.002.012 öeldes: „Ma tahan Su nime kuulutada Oma vendadele, keset kogudust Ma tahan laulda Sulle kiitust!”

2:13b.HEB.002.013 Ja jälle: „Ma loodan Tema peale!”; ja jälle: „Vaata, siin olen Mina ja lapsed, keda Jumal Mulle on andnud!”

2:14b.HEB.002.014 Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis Temagi sai otse samal viisil osa sellest, et Ta surma läbi kaotaks selle, kelle võimu all oli surm, see on kuradi,

2:15b.HEB.002.015 ja vabastaks need, kes surma kartusest olid kogu eluaja kinni orjapõlves.

2:16b.HEB.002.016 Sest ega Ta ometi hoolitse Inglite eest, vaid Ta hoolitseb Aabrahami soo eest!

2:17b.HEB.002.017 Sellepärast pidi Ta kõiges saama vendade sarnaseks, et Ta oleks halastaja ja ustav ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.

2:18b.HEB.002.018 Sest selles, milles Ta on kannatanud kiusatud olles, võib Ta aidata neid, keda kiusatakse.

3

3:1b.HEB.003.001 Sellepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, pange tähele meie tunnistuse Apostlit ja ülempreestrit Jeesust,

3:2b.HEB.003.002 Kes on ustav Oma ametisseseadjale nagu Mooseski kogu Tema kojas.

3:3b.HEB.003.003 Sest Tema on Moosesest niivõrd suurema au vääriline, kuivõrd maja valmistajal on suurem au kui majal.

3:4b.HEB.003.004 Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal.

3:5b.HEB.003.005 Ja Mooses oli küll ustav sulasena kogu Tema kojas tunnistuseks sellest, mida pidi räägitama,

3:6b.HEB.003.006 aga Kristus kui Poeg on Tema koja üle; ja Tema koda oleme meie, kui me julguse ning lootuse kiitlemise hoiame otsani kindla.

3:7b.HEB.003.007 Sellepärast nõnda nagu Püha Vaim ütleb: „Täna, kui te kuulete Tema häält,

3:8b.HEB.003.008 ärge paadutage oma südameid, nõnda nagu sündis nurina ajal, kiusatuse päeval kõrbes,

3:9b.HEB.003.009 kus teie isad Mind kiusasid ning katsusid, kuigi nad olid näinud Minu tegusid nelikümmend aastat,

3:10b.HEB.003.010 mispärast Ma vihastusin selle sugupõlve peale ning ütlesin: nemad eksivad alati oma südamega, ent Minu teid nad ei õppinud tundma;

3:11b.HEB.003.011 sellepärast Ma vandusin Oma vihas: nad ei pääse mitte Minu hingamisse!”

3:12b.HEB.003.012 Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast,

3:13b.HEB.003.013 vaid manitsege üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna”, et ükski teie seast ei paaduks patu pettusest!

3:14b.HEB.003.014 Sest me oleme saanud Kristuse osalisiks, kui me vaid otsani kindla hoiame esimese usulootuse.

3:15b.HEB.003.015 Kui öeldakse: „Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge paadutage oma südameid, nõnda nagu sündis nurina ajal”, —

3:16b.HEB.003.016 kes siis olid need kuuljad, kes hakkasid nurisema? Kas need ei olnud kõik, kes olid väljunud Egiptusest Moosese juhatusel?

3:17b.HEB.003.017 Aga kellele Ta oli vihane nelikümmend aastat? Kas mitte neile, kes olid pattu teinud, kelle kehad langesid kõrbes?

3:18b.HEB.003.018 Kellele Ta siis vandus, et nad ei pääse mitte Tema hingamisse? Kas mitte neile, kes olid sõnakuulmatud?

3:19b.HEB.003.019 Ja nii me näeme, et nad oma uskmatuse pärast ei võinud sisse saada.

4

4:1b.HEB.004.001 Siis kartkem, et niikaua kui tõotus pääseda Tema hingamisse on täitumata, keegi teist kuidagi ei osutuks hiljaks jäänuks.

4:2b.HEB.004.002 Sest rõõmusõnum on kuulutatud meile nõnda nagu neilegi. Ent kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei imbunud usu läbi neisse, kes seda kuulsid.

4:3b.HEB.004.003 Sest meie, kes usume, saame hingamisse, nõnda nagu Tema on öelnud: „Siis ma vandusin Oma vihas: nad ei pääse mitte Minu hingamisse!”, ehk küll Tema teod olid valmis maailma asutamisest alates.

4:4b.HEB.004.004 Sest kuskil on Ta seitsmendast päevast öelnud nõnda: „Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist Oma tegudest”;

4:5b.HEB.004.005 ja siin jälle: „Nad ei pääse mitte Minu hingamisse!”

4:6b.HEB.004.006 Et nüüd asi nii on, et mõned pääsevad sinna ja et need, kellele rõõmusõnumit esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud sõnakuulmatuse pärast,

4:7b.HEB.004.007 siis Ta määrab uuesti ühe päeva „tänapäevaks”, öeldes Taaveti kaudu nii pika aja pärast, nagu on enne öeldud: „Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südameid!”

4:8b.HEB.004.008 Sest kui Joosua nad oleks viinud hingamisse, siis ta ei räägiks teisest, pärastisest päevast.

4:9b.HEB.004.009 Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees.

4:10b.HEB.004.010 Sest kes Tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest, otsekui Jumal Oma tegudest.

4:11b.HEB.004.011 Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks sõnakuulmatusse samal eeskujul.

4:12b.HEB.004.012 Sest Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja;

4:13b.HEB.004.013 ja ükski loodu ei ole temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees; ja Temale tuleb meil aru anda.

4:14b.HEB.004.014 Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, Kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest!

4:15b.HEB.004.015 Sest meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta.

4:16b.HEB.004.016 Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.

5

5:1b.HEB.005.001 Sest iga ülempreester, kes võetakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest;

5:2b.HEB.005.002 ja tema võib säästa mõistmatuid ning eksijaid; on ta ju ise ka nõtruse sees.

5:3b.HEB.005.003 Ja selle nõtruse pärast peab tema niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast.

5:4b.HEB.005.004 Ka ei võta keegi enesele ise seda au, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.

5:5b.HEB.005.005 Nõnda Kristuski ei võtnud Ise Enesele au saada ülempreestriks, vaid Ta sai selle Temalt, Kes Temale ütles: „Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!”,

5:6b.HEB.005.006 nõnda nagu Ta teiseski kohas ütleb: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”

5:7b.HEB.005.007 Tema ohverdas Oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega Sellele, Kes Teda võis päästa surmast, ja Tema palvet kuuldi Ta jumalakartuse pärast.

5:8b.HEB.005.008 Ja ehk Ta oligi Poeg, õppis Ta sõnakuulmist sellest, mida Ta kannatas.

5:9b.HEB.005.009 Ja kui Ta oli saanud täielikuks, sai Tema igavese õndsuse alustajaks kõigile, kes on Temale sõnakuulelikud,

5:10b.HEB.005.010 ja Jumal nimetas Tema ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.

5:11b.HEB.005.011 Sellest oleks meil palju rääkida ning seda on raske sõnadega seletada, sest te olete läinud tuimaks kuulma.

5:12b.HEB.005.012 Sest teie, kes aja poolest peaksite olema õpetajad, vajate jälle, et teile õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.

5:13b.HEB.005.013 Sest igaüks, kes veel tarvitab piima, ei saa õieti aru õiguse sõnast, sest ta on alles laps.

5:14b.HEB.005.014 Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.

6

6:1b.HEB.006.001 Sellepärast jätkem kõrvale algõpetus Kristusest ja püüdkem täiuslikkusele ning ärgem hakakem uuesti rajama alust pöördumisele surnud tegudest ja usule Jumalasse,

6:2b.HEB.006.002 õpetusele ristimisest ja käte pealepanemisest, surnute ülestõusmisest ja igavesest hukatusest.

6:3b.HEB.006.003 Ja nii me teemegi, kui Jumal lubab.

6:4b.HEB.006.004 Sest on võimatu neid, kes korra olid valgustatud ning maitsesid taevalist andi ja said osa Pühast Vaimust,

6:5b.HEB.006.005 ja maitsesid Jumala head sõna ja tulevase maailmaajastu väge

6:6b.HEB.006.006 ja siis ära taganesid, uuesti tuua meeleparandamisele, sellepärast et nad iseeneste kahjuks Jumala Poja risti löövad ja naeruks panevad.

6:7b.HEB.006.007 Sest maa, mis joob enesesse rikkalikult sadanud vihma ja kasvatab tarvilist vilja neile, kes seda harivad, saab õnnistuse Jumalalt;

6:8b.HEB.006.008 kuid maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kõlbmatu ja lähedal needusele, ja lõppeks ta põletatakse.

6:9b.HEB.006.009 Aga, armsad, teie suhtes me usume seda, mis on parem ja soodus õndsusele, kuigi me räägime nõnda.

6:10b.HEB.006.010 Sest Jumal ei ole ülekohtune, et Ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud Tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete.

6:11b.HEB.006.011 Aga me ihaldame seda, et te igaüks osutaksite sama indu täieliku lootuse säilitamiseks otsani;

6:12b.HEB.006.012 et te ei läheks loiuks, vaid järgiksite neid, kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud.

6:13b.HEB.006.013 Sest kui Jumal Aabrahamile andis tõotuse, vandus Ta Iseenese juures, sest ei olnud kedagi suuremat, kelle juures Ta oleks võinud vanduda,

6:14b.HEB.006.014 ning ütles: „Tõesti, õnnistusega Ma õnnistan sind ja teen sind väga paljuks!”

6:15b.HEB.006.015 Ja nii Aabraham ootas kannatlikult ning sai tõotuse kätte.

6:16b.HEB.006.016 Sest inimesed vannuvad suurema juures ja vanne on neile kinnituseks kui kõige vasturääkimise lõpetus.

6:17b.HEB.006.017 Nii on Jumal selleks, et tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kindlust, vannet tarvitanud vahendiks,

6:18b.HEB.006.018 et kahe kõikumatu asja läbi, milles Jumalal on võimatu valetada, oleks vägev julgustus meil, kes oleme usaldanud kinni haarata eelolevast lootusest,

6:19b.HEB.006.019 mis meile on otsekui hinge ankur, kindel ja tugev ning ulatub sissepoole eesriide taha,

6:20b.HEB.006.020 kuhu eeljooksjana meie heaks on läinud sisse Jeesus, kui ta sai ülempreestriks igavesti Melkisedeki korra järgi.

7

7:1b.HEB.007.001 Sest see Melkisedek - Saalemi kuningas, kõige kõrgema Jumala preester, kes tuli vastu Aabrahamile, kui see oli koju minemas pärast võitu kuningate üle, ja õnnistas teda,

7:2b.HEB.007.002 kellele ka Aabraham jagas kümnist kõigest saagist ja kes on esmalt, nagu teda tõlgitsetakse, „Õiguse kuningas”, aga siis ka Saalemi kuningas, see on „Rahu kuningas”,

7:3b.HEB.007.003 kes on isata, emata, ilma suguvõsata, ilma päevade alguseta ja ilma eluotsata, ent kes on sarnastatud Jumala Pojaga - jääb preestriks igavesti.

7:4b.HEB.007.004 Vaadake siis, kui suur on see, kellele ka peavanem Aabraham andis saagist kümnist.

7:5b.HEB.007.005 On ju neil Leevi poegadelgi, kes saavad preestriameti, käsk võtta kümnist käsuõpetuse järgi rahva, see on oma vendade käest, ehk küll nemadki on lähtunud Aabrahami niudeist.

7:6b.HEB.007.006 Kuid see, kes ei põlvnenudki nendest, võttis kümnise Aabrahami käest ja õnnistas teda, kellel olid tõotused.

7:7b.HEB.007.007 Ent vasturääkimata on selge, et alam saab õnnistuse ülemalt.

7:8b.HEB.007.008 Ja siin võtavad kümnist surelikud inimesed, aga seal see, kellest tunnistatakse, et ta elab.

7:9b.HEB.007.009 Ja Aabrahami kaudu on, niiöelda, Leevigi, kes võtab kümnist, pidanud kümnist maksma;

7:10b.HEB.007.010 sest ta oli veel isa niudeis, kui Melkisedek temale vastu tuli.

7:11b.HEB.007.011 Kui nüüd täiuslikkus oleks leviitide preestriameti kaudu olnud saavutatud — sest sellele on rajatud rahva käsuõpetus — mis vajadust siis veel oli, et teistsugune preester tõusis Melkisedeki korra järgi ega nimetatud teda Aaroni korra järgi?

7:12b.HEB.007.012 Sest preestriameti muutmisega sünnib paratamatult ka käsuõpetuse muutus.

7:13b.HEB.007.013 Sest See, Kellest seda öeldakse, on pärit teisest suguharust, kellest veel ükski ei ole saanud altari juurde.

7:14b.HEB.007.014 On ju teada, et meie Issand on tärganud Juudast, kelle suguharule Mooses ei ole midagi kõnelnud preestriametist.

7:15b.HEB.007.015 Ja asi saab veel palju selgemaks, kui tõuseb teistsugune Melkisedeki sarnane Preester,

7:16b.HEB.007.016 Kes ei ole lihaliku käsusõna käsku mööda saanud preestriks, vaid hääbumatu elu väge mööda.

7:17b.HEB.007.017 Sest tunnistatakse: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”

7:18b.HEB.007.018 Endise käsusõna tühistus sünnib ju selle tõttu, et see oli jõuetu ja kasutu -

7:19b.HEB.007.019 ei ole ju käsk midagi viinud täiuslikkusele - ent asemele seatakse parem lootus, mille kaudu me tuleme Jumala ligi.

7:20b.HEB.007.020 Ja niivõrd kui see ei tekkinud ilma vandeta — sest need on saanud preestreiks ilma vandeta,

7:21b.HEB.007.021 Tema aga vandega selle seadmisel, kes Temale ütles: „Issand on vandunud ja Tema ei kahetse seda mitte: Sina oled preester igavesti!” —

7:22b.HEB.007.022 Sedavõrd on palju parem ka leping, mille käemeheks on saanud Jeesus.

7:23b.HEB.007.023 Oli ju neid palju, kes said preestreiks, sellepärast et surm neid keelas jäämast.

7:24b.HEB.007.024 Aga Temal on selle tõttu, et Ta jääb igavesti, preestriamet, mis ei lähe kellegi teise kätte.

7:25b.HEB.007.025 Sellepärast võib Ta ka täielikult päästa need, kes tulevad Tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest.

7:26b.HEB.007.026 Niisugune Ülempreester peabki ju meil olema: püha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest ja kõrgemale saanud kui taevad,

7:27b.HEB.007.027 Kellel ei ole mitte iga päev vaja nõnda nagu ülempreestril esiti tuua ohvreid enese pattude eest ja siis rahva pattude eest; sest seda on Ta igaks puhuks teinud, kui Ta Iseenese tõi ohvriks.

7:28b.HEB.007.028 Sest käsk seab nõdrad inimesed ülempreestreiks, aga vande sõna, mis on hilisem käsuõpetusest, seab Poja, Kes on täiuslikuks saanud igaveseks.

8

8:1b.HEB.008.001 Aga peaasi selles, millest me kõneleme, on see: meil on selline Ülempreester, Kes istub Ausuuruse istme paremal käel taevas,

8:2b.HEB.008.002 pühamu ja tõelise telgi ametitalitaja, mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene.

8:3b.HEB.008.003 Sest iga ülempreester seatakse ohverdama ande ja ohvreid, mispärast on paratamata vajalik, et Tal oleks midagi ning seda, mida ohverdada.

8:4b.HEB.008.004 Kui Ta nüüd oleks maa peal, ei Ta siis olekski preester, sest on olemas neid, kes käsuõpetuse järgi ohverdavad ande

8:5b.HEB.008.005 ja kes teenivad selles, mis on taevase pühamu kuju ja vari, nagu Moosesele ilmutati, kui ta hakkas telki valmistama. Sest nii öeldi talle: „Vaata, et sa kõik teed selle eeskuju järgi, mis sulle mäel näidati!”

8:6b.HEB.008.006 Aga nüüd on Tema saanud seda kallima ameti, mida parema lepingu vahemees Ta ka on, mis on rajatud parematele tõotustele.

8:7b.HEB.008.007 Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, ei siis oleks otsitud aset teisele.

8:8b.HEB.008.008 Sest neid laites ütleb prohvet neile: „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil Ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:

8:9b.HEB.008.009 mitte selle lepingu sarnase, mille Ma tegin nende vanematega sel päeval, mil Ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt — sest nad ei jäänud Minu lepingusse ja nii Minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand —

8:10b.HEB.008.010 vaid leping, mille Ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: Ma panen neile meelde Oma käsud ja kirjutan need neile südamesse; siis Ma olen neile Jumalaks ja nemad on Mulle rahvaks!

8:11b.HEB.008.011 Siis ei õpeta keegi enam oma kaaskodanikku ega vend oma venda, öeldes: „Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad Mind, niihästi nende pisukesed kui nende suured.

8:12b.HEB.008.012 Sest Ma olen armuline nende ülekohtustele tegudele ega tuleta enam meelde nende patte!”

8:13b.HEB.008.013 Kui ta nimetab uut, siis on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja iganeb, on hävimisele ligi!

9

9:1b.HEB.009.001 Esimesel lepingul olid ju ka oma Jumalateenistuse korraldused ja oma maine pühamu.

9:2b.HEB.009.002 Sest enne valmistati esimene telk, milles olid küünlajalg ja laud ja vaateleivad laual; seda kutsutakse „pühaks paigaks.”

9:3b.HEB.009.003 Ent teise eesriide taga oli telk, mida kutsutakse „kõige pühamaks paigaks.”

9:4b.HEB.009.004 Seal oli kuldne suitsutusaltar ja seaduselaegas, mis oli üleni kullaga karratud; selle sees oli kuldkruus mannaga ja Aaroni kepp, mis oli õitsenud, ja seaduselauad.

9:5b.HEB.009.005 Ent laeka peal olid auhiilguse keerubid, kes varjasid lepituskaant. Sellest kõigest ei ole nüüd tarvis üksikasjalikult rääkida.

9:6b.HEB.009.006 Et need kõik nõnda on korrastatud, siis lähevad eestelki alati preestrid, kes toimetavad Jumalateenistusi,

9:7b.HEB.009.007 aga teise läheb korra aastas üksnes ülempreester, mitte ilma vereta, mille ta ohverdab oma ja rahva eksimuste eest.

9:8b.HEB.009.008 Sel kombel näitab Püha Vaim, et tee pühasse paika veel ei ole avatud, niikaua kui esimene telk veel on olemas.

9:9b.HEB.009.009 See on praeguse aja kohta võrdum, mille kohaselt ohverdatakse ande ja ohvreid, mis ei suuda teha südametunnistuse poolest täiuslikuks seda, kes toimetab teenistust,

9:10b.HEB.009.010 vaid mis samuti nagu toidud ja joogid ja mitmesugused pesemised on ainult liha korraldused, kehtivad seniks, kui kätte jõuab uuendatud korra aeg.

9:11b.HEB.009.011 Aga Kristus, kui Tema tuli tulevaste heade andide Ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see on, mis ei ole pärit sellest loomisest,

9:12b.HEB.009.012 ja ka mitte sikkude ega vasikate verega, vaid Iseenese Verega, läks ükskord sinna pühasse paika ning saavutas igavese lunastuse.

9:13b.HEB.009.013 Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mis riputatakse nende peale, kes on rüvetunud, pühitseb liha puhtuseks,

9:14b.HEB.009.014 kui palju enam Kristuse Veri, Kes igavese Vaimu läbi Iseenese veatuna ohverdas Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.

9:15b.HEB.009.015 Ja sellepärast on Tema uue lepingu vahemees, et pärast Tema surma, mis oli lunastuseks esimese lepingu ajal olnud üleastumistest, need, kes on kutsutud, kätte saaksid igavese pärandi.

9:16b.HEB.009.016 Sest seal, kus on olemas testament, on hädavajalik, et tõendataks ka testamenditegija surm.

9:17b.HEB.009.017 Sest testament hakkab kehtima pärast surma; sest see ei ole kunagi jõus, niikaua kui testamenditegija on elus.

9:18b.HEB.009.018 Sellepärast ei ole ka esimest lepingut pühitsetud ilma vereta.

9:19b.HEB.009.019 Sest kui Mooses kõigele rahvale oli ette lugenud kogu käsu käsuõpetuse järgi, võttis ta vasikate ja sikkude vere ühes vee ja punase villa ja iisopiga ja piserdas seda niihästi raamatu enese kui ka kõige rahva peale

9:20b.HEB.009.020 ning ütles: „See on selle lepingu veri, mille Jumal on seadnud teie jaoks!”

9:21b.HEB.009.021 Ja samuti ta piserdas verd ka telgi ja kõigi Jumalateenistuseriistade peale.

9:22b.HEB.009.022 Ja peaaegu kõik puhastatakse verega käsuõpetuse järgi, ja ilma verd valamata ei ole andeksandmist olemas.

9:23b.HEB.009.023 Nii on siis tarvis, et taevalike asjade kujud puhastatakse sel teel, aga taevasi asju endid puhastatakse paremate ohvritega kui need.

9:24b.HEB.009.024 Sest Kristus ei läinud kätega tehtud pühamusse kui tõelise püha paiga kujusse, vaid taevasse Enesesse, et nüüd ilmuda Jumala palge ette meie eest,

9:25b.HEB.009.025 aga mitte Ennast mitu korda ohverdama, nõnda nagu ülempreester igal aastal läks pühasse paika võõra verega,

9:26b.HEB.009.026 sest muidu oleks Ta pidanud mitu korda kannatama maailma rajamisest alates; aga nüüd on Ta maailmaajastute lõpul korra ilmunud, et Oma ohvriga kaotada patt.

9:27b.HEB.009.027 Ja otsekui inimestele on määratud kord surra, aga pärast seda kohus,

9:28b.HEB.009.028 nõnda ka Kristus, Kes üks kord tõi Enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes Teda ootavad õndsuseks.

10

10:1b.HEB.010.001 Käsk, olles ainult tulevaste hüvede vari, aga mitte asjade täiskuju ise, ei või iialgi samade iga-aastaste ohvritega, mida ühtelugu ohverdatakse, teha täiuslikuks nende toojaid,

10:2b.HEB.010.002 sest eks muidu oleksid ju ohvrite toomised lõppenud, sellepärast et neil, kes toimetavad jumalateenistust, ei oleks enam mingit patust südametunnistust, kui nad kord on puhtaks tehtud.

10:3b.HEB.010.003 Ent ohvritega tuletatakse iga aasta patte meelde.

10:4b.HEB.010.004 Sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võib patud ära võtta.

10:5b.HEB.010.005 Sellepärast Ta maailma tulles ütleb: „Ohvrit ega andi Sa ei tahtnud, aga Sa valmistasid Mulle ihu:

10:6b.HEB.010.006 põletus- ja patuohvrid ei olnud Sulle meelepärast!

10:7b.HEB.010.007 Siis Ma ütlesin: vaata, Ma tulen — rullraamatus on Minust kirjutatud — tegema Su tahtmist, oh Jumal!”

10:8b.HEB.010.008 Kuna Ta eespool ütleb: „Ohvreid ja ande ning põletus- ja patuohvreid Sa ei tahtnud ega olegi need Su meele järgi, kuigi neid käsu järgi tuuakse”,

10:9b.HEB.010.009 siis ütleb Ta pärast: „Vaata, Ma tulen tegema Su tahtmist!” Sellega Ta tunnistab tühjaks esimese ohvri, et panna kehtima teine.

10:10b.HEB.010.010 Selles tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse Ihu ohvriga ühel hoobil.

10:11b.HEB.010.011 Ja iga preester seisab päevast päeva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei või patte ära võtta;

10:12b.HEB.010.012 aga Tema, kui Ta üheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele

10:13b.HEB.010.013 ja ootab nüüd ainult, kuni Ta vaenlased pannakse Tema jalgealuseks järiks.

10:14b.HEB.010.014 Sest ühe ohvriga on Ta jäädavalt teinud täiuslikeks need, keda pühitsetakse.

10:15b.HEB.010.015 Seda tunnistab meile ju ka Püha Vaim; sest kui Ta oli öelnud:

10:16b.HEB.010.016 „Niisugune on leping, mille Ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: Ma panen neile südamesse Oma käsud ja kirjutan need neile meelde

10:17b.HEB.010.017 ega mäleta enam nende patte ja ülekohtutegusid!”

10:18b.HEB.010.018 Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.

10:19b.HEB.010.019 Nii on meil siis, vennad, Jeesuse Veres julgus sissepääsuks pühasse paika;

10:20b.HEB.010.020 ja selle on Ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on Oma liha kaudu;

10:21b.HEB.010.021 ja meil on suur Preester Jumala koja üle.

10:22b.HEB.010.022 Astugem siis ligi tõelise südamega, täielikus usus, südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest,

10:23b.HEB.010.023 ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem kõikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on See, Kes seda on tõotanud.

10:24b.HEB.010.024 Ja pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele.

10:25b.HEB.010.025 Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.

10:26b.HEB.010.026 Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest;

10:27b.HEB.010.027 vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära süüa vastupanijad.

10:28b.HEB.010.028 Kui keegi rikub Moosese käsku, siis peab ta ilma armuta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale,

10:29b.HEB.010.029 kui palju hirmsama nuhtluse te arvate siis ära teeninud olevat selle, kes Jumala Poega jalgadega tallab ega pea pühaks lepingu Verd, millega ta on pühitsetud, ja teotab armu Vaimu?

10:30b.HEB.010.030 Me tunneme ju Seda, Kes ütleb: „Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte!” ja taas: „Issand mõistab kohut Oma rahvale!”

10:31b.HEB.010.031 Hirmus on elava Jumala kätte langeda!

10:32b.HEB.010.032 Aga tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, talusite palju kannatamiste võitlust,

10:33b.HEB.010.033 kord nii, et te teotamiste ja viletsuste läbi olite tehtud maailma naeruks, kord jälle nii, et saite nende osalisteks, kellel oli sama saatus.

10:34b.HEB.010.034 Sest te olete ühes vangidega kannatanud ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas.

10:35b.HEB.010.035 Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga.

10:36b.HEB.010.036 Sest kannatlikkust läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tõotuse.

10:37b.HEB.010.037 Sest „veel üsna pisut, pisut aega, siis tuleb See, Kes peab tulema ega viivita mitte!

10:38b.HEB.010.038 Aga Minu õige peab usust elama, ja kui ta hakkab kõhklema, siis ei ole Minu hingel temast head meelt!”

10:39b.HEB.010.039 Ent meie ei ole need, kes kõhklevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!

11

11:1b.HEB.011.001 Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.

11:2b.HEB.011.002 Selle kohta on ju vanad saanud tunnistuse.

11:3b.HEB.011.003 Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse.

11:4b.HEB.011.004 Usu läbi tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli õige, kui Jumal andis tunnistuse tema andide kohta, ja usu kaudu ta räägib veel pärast surmagi.

11:5b.HEB.011.005 Usu läbi võeti ära Eenok, et ta surma ei näeks, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Sest enne äravõttu oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane.

11:6b.HEB.011.006 Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et Tema on olemas ja et Ta annab palga neile, kes Teda otsivad.

11:7b.HEB.011.007 Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis hukka maailma ning sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.

11:8b.HEB.011.008 Usu läbi kuulas Aabraham sõna, kui teda kutsuti välja minema paika, mille ta pidi saama pärandiks; ja ta läks välja ilma teadmata, kuhu ta läheb.

11:9b.HEB.011.009 Usu läbi asus ta võõrana elama tõotusemaale otsekui võõrale maale ja elas telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse kaaspärijad;

11:10b.HEB.011.010 sest ta ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal.

11:11b.HEB.011.011 Usu läbi sai isegi Saara rammu soo rajamiseks ja pealegi üle oma ea, sellepärast et ta pidas ustavaks teda, kes tõotuse oli andnud.

11:12b.HEB.011.012 Sellepärast sündis ka ühest ja pealegi elatanud mehest nii palju nagu taevas tähti ja nagu mere ääres liiva, mida ei saa ära lugeda.

11:13b.HEB.011.013 Usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal.

11:14b.HEB.011.014 Sest need, kes seda ütlevad, näitavad, et nad otsivad kodumaad.

11:15b.HEB.011.015 Ja kui nad oleksid mõelnud seda kodumaad, kust nad olid väljunud, siis oleks neil ju olnud juhust minna tagasi.

11:16b.HEB.011.016 Ent nüüd nad igatsevad paremat kodumaad, see on taevast; seepärast ei ole Jumalal neist häbi ja Ta laseb Ennast nimetada nende Jumalaks; sest Ta on neile valmistanud linna.

11:17b.HEB.011.017 Usu läbi viis Aabraham ohvriks Iisaki, kui teda katsuti, ja ohverdas selle ainusündinu, kui ta oli saanud tõotused

11:18b.HEB.011.018 ning kui temale oli öeldud: „Iisakist loetakse sinu sugu!”

11:19b.HEB.011.019 Sest ta mõtles, et Jumal on võimeline ka surnuist üles äratama; selle mõistukujuks ta sai tema ka tagasi.

11:20b.HEB.011.020 Usu läbi õnnistas ka Iisak Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.

11:21b.HEB.011.021 Usu läbi õnnistas Jaakob surres kumbagi Joosepi poegadest ja palvetas oma kepi pära najal.

11:22b.HEB.011.022 Usu läbi tuletas Joosep oma eluotsal meelde Iisraeli laste väljumist ja tegi korralduse oma luude kohta.

11:23b.HEB.011.023 Usu läbi varjasid vanemad Moosest pärast ta sündimist kolm kuud, sest nad nägid ta ilusa lapse olevat ega kartnud kuninga käsku.

11:24b.HEB.011.024 Usu läbi keeldus Mooses, kui ta suureks sai, kandmast vaarao tütrepoja nime,

11:25b.HEB.011.025 pidades paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu,

11:26b.HEB.011.026 arvates Kristuse teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aarded; sest ta tõstis oma silmad tasu poole.

11:27b.HEB.011.027 Usu läbi ta jättis maha Egiptuse ega kartnud kuninga viha, sest otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana.

11:28b.HEB.011.028 Usu läbi ta pidas Paasapüha ja vere piserdust, et esmasündinute surmaja ei puudutaks neid.

11:29b.HEB.011.029 Usu läbi nad läksid Punasest merest läbi nagu kuiva maad mööda, mida ka egiptlased katsusid teha, aga uppusid.

11:30b.HEB.011.030 Usu läbi langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende ümber.

11:31b.HEB.011.031 Usu läbi ei saanud hoor Raahab hukka ühes sõnakuulmatutega, kui ta salakuulajad oli rahuga vastu võtnud.

11:32b.HEB.011.032 Ja mida ma veel ütleksin? Mul puudub aeg jutustada Giideonist ja Baarakist ja Simsonist ja Jeftast ja Taavetist ja Saamuelist ja prohvetitest,

11:33b.HEB.011.033 kes usu läbi võitsid ära kuningriigid, viisid täide õiguse, said kätte tõotused, sulgesid lõukoerte lõuad,

11:34b.HEB.011.034 kustutasid tule väe, pääsesid ära mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks, said vägevaks sõjas, ajasid pakku võõraste sõjahulgad.

11:35b.HEB.011.035 Naised said tagasi oma surnud ülestõusmise läbi. Teised lasksid ennast piinata ega võtnud vastu vabastamist, et saaksid parema ülestõusmise osalisiks.

11:36b.HEB.011.036 Teised said kogeda pilget ja rooska, peale selle ahelaid ja vangitorni.

11:37b.HEB.011.037 Neid on kividega visatud, piinatud, lõhki saetud, mõõgaga surmatud; nad on lambanahas ja kitsenahas käinud ühest kohast teise, puuduses, viletsuses, kurja kannatades, nemad,

11:38b.HEB.011.038 kelle väärt maailm ei olnud. Nad eksisid ümber kõrbetes ja mägedel ja koobastes ja maa-aukudes.

11:39b.HEB.011.039 Ja need kõik, olles usu läbi saanud tunnistuse, ei saavutanud ometi mitte seda, mis oli tõotatud;

11:40b.HEB.011.040 sest Jumal oli meile varunud midagi paremat, et nad ilma meieta ei pääseks täielikkusesse.

12

12:1b.HEB.012.001 Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist,

12:2b.HEB.012.002 vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, Kes risti kannatas Temale oodatava rõõmu asemel, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele.

12:3b.HEB.012.003 Kujutlege ometi Teda, Kes niisugust vastuhakkamist Enese vastu on saanud kannatada patustelt, et te ei väsiks ega läheks araks oma hinges.

12:4b.HEB.012.004 Teie ei ole veel vereni vastu pannud võideldes patuga

12:5b.HEB.012.005 ja olete unustanud manitsuse, mis teile otsekui lastele ütleb: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära saa araks, kui Tema sind noomib!

12:6b.HEB.012.006 Sest keda Issand armastab, seda Ta karistab; Ta peksab igat poega, keda Ta vastu võtab.”

12:7b.HEB.012.007 Taluge karistust kasvatuseks: Jumal kohtleb teid kui poegi; sest milline poeg on see, keda isa ei karista?

12:8b.HEB.012.008 Ent kui te olete ilma karistuseta, millest kõik on osa saanud, siis te olete värdjad ja mitte pojad.

12:9b.HEB.012.009 Pealegi on meile meie lihased isad olnud karistajaiks ja me oleme neid kartnud; kas me palju enam ei tahaks alistuda vaimude Isale ning elada?

12:10b.HEB.012.010 Sest nemad on küll meid mõnd päeva oma heaksarvamist mööda karistanud, aga Tema karistab meid tõesti selle hea otstarbega, et me saaksime osa Tema pühadusest.

12:11b.HEB.012.011 Aga mingi karistus, kui see on käes, ei näi olevat rõõmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja.

12:12b.HEB.012.012 Seepärast ajage jälle sirgu lõdvad käed ja halvatud põlved

12:13b.HEB.012.013 ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et see, mis lonkav, ei nikastuks, vaid ennemini saaks terveks.

12:14b.HEB.012.014 Nõudke rahu kõikidega ja pühitsust; ilma selleta ei saa ükski Issandat näha.

12:15b.HEB.012.015 Ja pange tähele, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et ükski viha juur ei kasvaks üles ega tooks tüli ja selle läbi paljud ei rüvetuks,

12:16b.HEB.012.016 et keegi ei oleks hooraja või roojane, kes nagu Eesav üheainsa kõhutäie eest andis käest esmasünniõiguse.

12:17b.HEB.012.017 Sest te teate, kuidas ta pärast küll tahtis pärida õnnistust, aga siis hüljati kui kõlvatu; sest ta ei leidnud mahti meeleparanduseks, ehk ta seda küll silmapisaratega otsis.

12:18b.HEB.012.018 Sest te ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei pimeduse ega pilkase pimeduse, ei maru,

12:19b.HEB.012.019 ei pasuna helina ega niisuguse sõnade hääle ligi, mille kuuljad palusid, et neile sõna enam ei räägitaks;

12:20b.HEB.012.020 sest nemad ei suutnud taluda seda keeldu: „Isegi kui üks loom peaks puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!”;

12:21b.HEB.012.021 ja nii hirmus oli see nähtus, et Mooses ütles: „Ma olen ehmunud ja värisen!”;

12:22b.HEB.012.022 vaid te olete tulnud Siioni mäe ligi ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja lugematu hulga Inglite juurde,

12:23b.HEB.012.023 ja esmasündinute piduliku kogu ning koguduse juurde, kes on kirja pandud taevasse, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja õigete vaimude juurde, kes on saanud täiuslikeks,

12:24b.HEB.012.024 ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde ja Piserdamisvere juurde, mis paremini räägib kui Aabeli veri.

12:25b.HEB.012.025 Katsuge, et teiegi teda ei hülga, Kes räägib! Sest kui ei ole pääsenud need, kes maapealse kõneleja hülgasid, kui palju vähem pääseme meie, kui me pöördume ära Temast, kes on taevastest,

12:26b.HEB.012.026 Kelle hääl tookord pani kõikuma maa, aga Kes nüüd on tõotanud ja öelnud: „Veel kord Ma panen värisema mitte ainult maa, vaid ka taeva!”

12:27b.HEB.012.027 Ent „veel kord” näitab, et see, mis kõigub, peab muutuma, sest ta on loodud, et püsiks see, mida ei saa kõigutada.

12:28b.HEB.012.028 Seepärast, saades kuningriigi, mis ei kõigu, olgem tänulikud ja teenigem seega Jumalat tema meelt mööda pelglikkuse ja aukartusega.

12:29b.HEB.012.029 Sest meie Jumal on hävitav tuli!

13

13:1b.HEB.013.001 Vendade armastus jäägu püsima!

13:2b.HEB.013.002 Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõningad ilma teadmata külalisteks vastu võtnud Ingleid.

13:3b.HEB.013.003 Pidage meeles vange, otsekui oleksite kaasvangid, ja vaevatuid, sest ka teie olete veel ihus.

13:4b.HEB.013.004 Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid.

13:5b.HEB.013.005 Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest Tema on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!”

13:6b.HEB.013.006 Nii võime siis julgesti öelda: „Issand on minu abimees, ei ma karda! Mis võib inimene mulle teha?”

13:7b.HEB.013.007 Mõelge oma juhatajaile, kes teile on rääkinud Jumala sõna, pannes tähele nende eluotsa järgige nende usku!

13:8b.HEB.013.008 Jeesus Kristus on Seesama, eile ja täna ja igavesti!

13:9b.HEB.013.009 Ärge laske endid vintsutada mitmelaadiliste ja võõraste õpetustega; sest hea on, et süda kinnitatakse armu läbi, aga mitte toitudega, millest ei ole saanud kasu need, kes nende määruste järgi käivad.

13:10b.HEB.013.010 Meil on ohvrialtar, kust toidust võtta ei ole luba neil, kes telgis peavad teenistust.

13:11b.HEB.013.011 Sest nende loomade kehad, kelle vere ülempreester viib ohvriks patu eest pühasse paika, põletatakse väljaspool leeri.

13:12b.HEB.013.012 Seepärast on ka Jeesus, et pühitseda rahvast Oma Vere läbi, kannatanud väljaspool väravat.

13:13b.HEB.013.013 Siis mingem nüüd Tema juurde väljapoole leeri ning kandkem Tema teotust.

13:14b.HEB.013.014 Sest meil pole siin jäädavat linna, vaid meie otsime tulevast.

13:15b.HEB.013.015 Viigem siis nüüd Tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavad Tema nime.

13:16b.HEB.013.016 Ärge unustage head teha ja osadust pidada, sest sellised ohvrid on Jumala meele järgi.

13:17b.HEB.013.017 Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu.

13:18b.HEB.013.018 Palvetage meie eest! Sest me oleme veendunud selles, et meil on hea südametunnistus ja me tahame kõiges käituda kaunisti.

13:19b.HEB.013.019 Eriti ma palun seda teha selleks, et mind rutemini antaks teile tagasi.

13:20b.HEB.013.020 Aga rahu Jumal, Kes surnuist on üles toonud igavese lepingu Vere läbi lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse,

13:21b.HEB.013.021 varustagu teid kõige heaga Tegema Tema tahtmist ja saatku teie sees korda seda, mis on Tema meelt mööda, Jeesuse Kristuse läbi, Kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.

13:22b.HEB.013.022 Aga ma palun teid, vennad, võtke heaks see manitsussõna! Ma olen teile ju lühidalt kirjutanud.

13:23b.HEB.013.023 Teadke, et meie vend Timoteos on jälle vaba. Temaga ühes, kui ta varsti tuleb, saan ma teid näha.

13:24b.HEB.013.024 Tervitage kõiki oma juhatajaid ja kõiki pühasid! Teid tervitavad Itaalia vennad.

13:25b.HEB.013.025 Arm olgu teie kõikidega!