2 Corinthians (Estonian)

1

1:1b.2CO.001.001 Paulus, Kristuse Jeesuse Apostel Jumala tahtest, ja vend Timoteos Korintoses olevale Jumala kogudusele ja k

1:2b.2CO.001.002 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

1:3b.2CO.001.003 Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja k

1:4b.2CO.001.004 Kes meid trööstib k

1:5b.2CO.001.005 Sest otsekui Kristuse kannatamisi tuleb rohkesti meie peale, n

1:6b.2CO.001.006 Olgu meil nüüd viletsust, siis sünnib see teie trööstimiseks ja päästmiseks; v

1:7b.2CO.001.007 ja meie lootus teie kohta on kindel, sest me teame, et otsekui teil on osa kannatustest, n

1:8b.2CO.001.008 Sest me ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, missuguses viletsuses me olime Aasias, kuidas meid ülemäära vaevati üle meie j

1:9b.2CO.001.009 Ja me olime enestegi arvates surma m

1:10b.2CO.001.010 Tema päästis meid nii suurest surmast ja päästab veelgi; Tema peale me loodame, et Tema ka edaspidi päästab,

1:11b.2CO.001.011 kui ühtlasi ka teie appi tulete palves meie eest, et paljude isikute käest meie heaks tulnud armuanni eest t

1:12b.2CO.001.012 Sest meie kiitlus on see: meie südametunnistuse t

1:13b.2CO.001.013 Sest me ei kirjuta teile muud midagi kui aga seda, mida te siin loete v

1:14b.2CO.001.014 n

1:15b.2CO.001.015 Ja niisuguse usaldusega ma m

1:16b.2CO.001.016 ja teie kaudu siis matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi jälle teie juurde ja teilt saada saatjaid Judeasse.

1:17b.2CO.001.017 Kui ma nüüd n

1:18b.2CO.001.018 Kuid Jumal on ustav, nii et meie k

1:19b.2CO.001.019 Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, Keda meie, mina, Silvaanus ja Timoteos, oleme teile kuulutanud, ei olnud mitte „jah” ja „ei”, vaid Temas sai t

1:20b.2CO.001.020 Sest Jumala t

1:21b.2CO.001.021 Aga kes meid ühes teiega kinnitab Kristusesse ja kes meid on v

1:22b.2CO.001.022 Kes meid ka on kinnitanud pitseriga ja on andnud Vaimu pandi meie südamesse.

1:23b.2CO.001.023 Aga ma kutsun Jumala tunnistajaks oma hinge peale, et ma tahtes teid säästa, ei ole veel tulnud Korintosesse.

1:24b.2CO.001.024 Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie r

2

2:1b.2CO.002.001 Aga ma olin oma m

2:2b.2CO.002.002 Sest kui mina teid kurvastan, kes on siis, kes mind r

2:3b.2CO.002.003 Ja ma olen kirjutanud teile seda otse selleks, et mulle teie juurde tulles ei saaks osaks kurvastust neilt, kes mind pidid r

2:4b.2CO.002.004 Sest ma kirjutasin teile suures viletsuses ja südame ahastuses paljude silmapisaratega, ei mitte selleks, et te kurvastuksite, vaid et te tunneksite selle armastuse, mida mul on rohkesti teie vastu.

2:5b.2CO.002.005 Aga kui keegi on kurvastanud, ei ole ta mind kurvastanud, vaid teataval määral, et mitte liialdada, teid k

2:6b.2CO.002.006 Niisugusel on küllalt sellest noomitusest, mille ta on saanud paljude poolt,

2:7b.2CO.002.007 n

2:8b.2CO.002.008 Sellepärast ma manitsen teid osutada temale armastust.

2:9b.2CO.002.009 Sest selleks ma olengi kirjutanud, et teada saada teie meelt, kas te olete igapidi s

2:10b.2CO.002.010 Aga kellele te midagi andeks annate, sellele ka mina annan andeks. Sest ka mina, mis ma andeks andsin, kui mul oli midagi andeks anda, andsin andeks teie pärast Kristuse palge ees,

2:11b.2CO.002.011 et saatan meid kavalasti ei petaks, sest tema m

2:12b.2CO.002.012 Aga kui ma tulin Troasse kuulutama Kristuse Evangeeliumi ja mulle oli uks avatud Issandas,

2:13b.2CO.002.013 ei leidnud ma siiski mitte rahu oma vaimus, sest ma ei kohanud oma venda Tiitust. Ma jätsin nad siis jumalaga ja läksin Makedooniasse.

2:14b.2CO.002.014 Aga tänu Jumalale, kes meile ikka annab v

2:15b.2CO.002.015 Sest meie oleme Jumalale Kristuse hea l

2:16b.2CO.002.016 ühtedele küll surmalehk surmaks, kuid teistele elul

2:17b.2CO.002.017 Sest me ei ole nagu mitmed, kes Jumala s

3

3:1b.2CO.003.001 Kas hakkame siis jälle iseendid soovitama? V

3:2b.2CO.003.002 Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, k

3:3b.2CO.003.003 sest teist on ju ilmsi näha, et te olete Kristuse kiri, mis meie teenimistöö läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele südamelauakestele.

3:4b.2CO.003.004 Aga niisugune lootus on meil Kristuse läbi Jumala peale,

3:5b.2CO.003.005 mitte nii, et me oleksime iseenestest v

3:6b.2CO.003.006 Kes meid ka on teinud v

3:7b.2CO.003.007 Aga kui surma amet, mis kirjatähtedega oli uuristatud kividesse, esines nii suures aus, et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse ta palge hiilguse pärast, mis ometi oli kaduv,

3:8b.2CO.003.008 kuidas ei peaks palju rohkem Vaimu amet olema au sees?

3:9b.2CO.003.009 Sest kui hukkam

3:10b.2CO.003.010 Sest too, mis oli enne au sees, ei olegi enam niisugusel määral au sees selle üliväga suure au pärast.

3:11b.2CO.003.011 Sest kui see, mis on kaduv, on tekkinud au läbi, kui palju rohkem on siis au sees see, mis on püsiv.

3:12b.2CO.003.012 Et meil nüüd on niisugune lootus, siis me räägime täie julgusega

3:13b.2CO.003.013 ega tee n

3:14b.2CO.003.014 Ent nende meeled on paadunud; sest veel tänapäevalgi jääb sama kate Vana Testamendi lugemisel ära v

3:15b.2CO.003.015 Veel tänapäevalgi, kui Moosest loetakse, on kate nende südame peal;

3:16b.2CO.003.016 aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis kate v

3:17b.2CO.003.017 Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!

3:18b.2CO.003.018 Aga me k

4

4:1b.2CO.004.001 Sellepärast et meil on niisugune amet selle halastuse järgi, mis meile on osaks saanud, siis me ei lähe araks,

4:2b.2CO.004.002 vaid me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega v

4:3b.2CO.004.003 Kui nüüd ka meie Evangeelium on kinni kaetud, siis on see kinni kaetud nende eest, kes hukka lähevad,

4:4b.2CO.004.004 kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud s

4:5b.2CO.004.005 Sest me ei kuuluta mitte iseendid, vaid Kristust Jeesust, et Tema on Issand ja meie teie orjad Jeesuse pärast.

4:6b.2CO.004.006 Sest Jumal, Kes ütles: „Paistku valgus pimedusest!”, on See, Kes on hakanud paistma meie südametes, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust.

4:7b.2CO.004.007 Aga meil on see aare saviriistades, et üliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist.

4:8b.2CO.004.008 Meid r

4:9b.2CO.004.009 me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku.

4:10b.2CO.004.010 Me kanname alati enestega Issanda Jeesuse surma oma ihus, et ka Jeesuse elu meie ihus tuleks ilmsiks.

4:11b.2CO.004.011 Sest meid, kes elame, antakse alatasa surma Issanda Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu meie surelikus lihas saaks avalikuks.

4:12b.2CO.004.012 N

4:13b.2CO.004.013 Aga et meil on seesama usu Vaim sedamööda, nagu on kirjutatud: „Ma usun, sellepärast ma räägin!”, siis meiegi usume ja sellepärast me ka räägime,

4:14b.2CO.004.014 teades, et See, Kes üles äratas Issanda Jeesuse, ka meid üles äratab ühes Jeesusega ja seab ühes teiega Enese ette.

4:15b.2CO.004.015 Sest k

4:16b.2CO.004.016 Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene k

4:17b.2CO.004.017 Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au,

4:18b.2CO.004.018 meile, kes me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga on igavesed.

5

5:1b.2CO.005.001 Sest me teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, mitte kätega tehtud igavene hoone taevas.

5:2b.2CO.005.002 Sellepärast me ka ohkame igatsedes, et kaetud saada taevase eluasemega,

5:3b.2CO.005.003 ometi n

5:4b.2CO.005.004 Sest meiegi, kes elame selles telgis, ohkame olles koorma all, sellepärast et me ei taha kattest vabaneda, vaid kaetud olla, et elu neelaks ära selle, mis on surelik.

5:5b.2CO.005.005 Aga meid on sellesama tarvis valmistanud Jumal, Kes meile on andnud Vaimu pandi.

5:6b.2CO.005.006 Sellepärast me oleme julged igal ajal ja teame, et niikaua kui me kodus oleme ihus, oleme Issanda juurest ära;

5:7b.2CO.005.007 sest me käime usus ja mitte nägemises;

5:8b.2CO.005.008 aga me oleme julges meeles ja himustaksime ennemini ära olla ihust ja kodus olla Issanda juures.

5:9b.2CO.005.009 Sellepärast me ka püüame olla Temale meelepärased, kas oleme kodus v

5:10b.2CO.005.010 Sest me k

5:11b.2CO.005.011 Et me nüüd teame, mis on Issanda kartus, siis me meelitame inimesi uskuma, aga Jumalale me oleme tuntud, ja ma loodan, et me ka teie südametunnistuses oleme tuntud.

5:12b.2CO.005.012 Me ei soovita jälle endid teie ees, vaid me anname teile p

5:13b.2CO.005.013 Sest kui me oleme olnud arust ära, siis oleme seda olnud Jumalale; ja kui me oleme selge meelega, siis teile.

5:14b.2CO.005.014 Sest Kristuse armastus sunnib meid ning me otsustame n

5:15b.2CO.005.015 ja Ta on surnud k

5:16b.2CO.005.016 Sellepärast me ei tunne praegusest ajast peale kedagi liha poolest; ja kui me ka oleme tundnud Kristust liha poolest, siis me ei tunne Teda nüüd mitte enam n

5:17b.2CO.005.017 Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!

5:18b.2CO.005.018 Aga k

5:19b.2CO.005.019 Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma Iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepituss

5:20b.2CO.005.020 Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!

5:21b.2CO.005.021 Ta on Tema, Kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala

6

6:1b.2CO.006.001 Aga olles kaastegevad me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei v

6:2b.2CO.006.002 Sest Ta ütleb: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!” Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!

6:3b.2CO.006.003 Me ei anna üheski asjas mingit p

6:4b.2CO.006.004 vaid k

6:5b.2CO.006.005 hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes,

6:6b.2CO.006.006 puhtuses, tunnetuses, pikas meeles, helduses, Pühas Vaimus, silmakirjatsematus armastuses,

6:7b.2CO.006.007 t

6:8b.2CO.006.008 aus ja häbis, kurja k

6:9b.2CO.006.009 kui tundmatud ja ometi küll tuntud, kui surijad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud;

6:10b.2CO.006.010 kui kurvastatud, kuid ikka r

6:11b.2CO.006.011 Meie suu on avatud teie vastu, korintlased, meie süda on avardunud;

6:12b.2CO.006.012 meie sees ei ole teil kitsas, vaid teil on kitsas teie omas südames.

6:13b.2CO.006.013 Vastutasuks tehke sedasama — ma ütlen teile kui lastele — avardage ka teie oma süda!

6:14b.2CO.006.014 Ärge hakake v

6:15b.2CO.006.015 Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? V

6:16b.2CO.006.016 Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel, n

6:17b.2CO.006.017 Sellepärast „minge ära nende keskelt ja eralduge neist”, ütleb Issand, „ja ärge puudutage roojast, siis Ma v

6:18b.2CO.006.018 ja olen teile Isaks, ja teie olete Mulle poegadeks ja tütardeks”, ütleb K

7

7:1b.2CO.007.001 Et meil nüüd on niisugused t

7:2b.2CO.007.002 Andke meile maad oma südames! Me ei ole teinud kellelegi ülekohut, ei ole kellelegi saatnud kahju, ei ole kedagi petnud.

7:3b.2CO.007.003 Seda ma ei ütle teie hukkam

7:4b.2CO.007.004 Mul on palju lootust teie suhtes, mul on teist palju kiitlemist, ma olen täis troosti; ma olen üliväga r

7:5b.2CO.007.005 Sest ka Makedooniasse saabudes ei olnud meie lihal mingit rahu, vaid meid vaevati k

7:6b.2CO.007.006 Aga Jumal, kes masendatuid kinnitab, on meid kinnitanud Tiituse tulemisega;

7:7b.2CO.007.007 kuid mitte ainult tema tulemisega, vaid ka selle troostiga, mille ta oli teilt saanud, sest ta jutustas meile teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innust minu heaks, n

7:8b.2CO.007.008 Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda mitte; ja kuigi ma kahetsesin — ma näen ju, et see kiri teid on kurvastanud, olgugi lühikeseks ajaks —

7:9b.2CO.007.009 siis olen nüüd r

7:10b.2CO.007.010 Sest kurvastus Jumala meele järgi saavutab meeleparanduse, mis toob pääste, mida ei kahetseta; aga maailma kurvastus toob surma.

7:11b.2CO.007.011 Sest vaadake, kuidas otse see, et te saite kurvaks Jumala meele järgi, on teis tekitanud millise hoole, millise vabandamise, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsemise, millise innukuse, millise karistuse! Te olete k

7:12b.2CO.007.012 N

7:13b.2CO.007.013 Selle poolest oleme trööstitud. Oma troostiks me r

7:14b.2CO.007.014 Sest kui ma temale teist midagi olen kiidelnud, ei ole ma jäänud häbisse, vaid otsekui me teile oleme rääkinud tervet t

7:15b.2CO.007.015 Ja tema süda on seda rohkem teie poole, kui ta meenutab teie k

7:16b.2CO.007.016 Olen r

8

8:1b.2CO.008.001 Aga me teeme teile, vennad, teatavaks armu, mille Jumal on andnud Makedoonia kogudustele,

8:2b.2CO.008.002 et neil keset suurt kitsikuse katsumist oli r

8:3b.2CO.008.003 Sest nad on andnud j

8:4b.2CO.008.004 käies meile kangesti peale anumisega v

8:5b.2CO.008.005 ja mitte ainult n

8:6b.2CO.008.006 nii et me

8:7b.2CO.008.007 Aga otsekui te k

8:8b.2CO.008.008 Ma ei ütle seda käskides, vaid seades teiste usinust teile eeskujuks, ma tahaksin teada saada, kas teiegi armastus on t

8:9b.2CO.008.009 Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks.

8:10b.2CO.008.010 Selle asja poolest ma annan n

8:11b.2CO.008.011 Aga nüüd viige ka täide oma tegemine, et n

8:12b.2CO.008.012 Sest kui on head tahtmist anda, siis on see vastuv

8:13b.2CO.008.013 Sest ei ole vaja, et mis teistele on kergenduseks, teile oleks koormaks, vaid tasakaalustuseks

8:14b.2CO.008.014 nende puudusele olgu see, mida teil praegusel ajal on ülearu, et ka see, mida neil on ülearu, aitaks teie puudust ja n

8:15b.2CO.008.015 nagu on kirjutatud: „Sellel, kel oli palju, ei olnud ülearu, ja kel oli pisut, ei olnud puudust!”

8:16b.2CO.008.016 Aga tänu olgu Jumalale, Kes niisuguse hoole teie heaks andis Tiituse südamesse.

8:17b.2CO.008.017 Sest ta v

8:18b.2CO.008.018 Me läkitasime ühes temaga venna, kelle kuulsus Evangeeliumi kuulutamises on tuttav k

8:19b.2CO.008.019 ja mitte ainult seda, vaid ta on ka koguduste poolt valitud meie teekonna kaaslaseks kohale viima seda armastuseandi, mida meie kogume, Issanda Enese auks ja meie hea tahte tunnuseks.

8:20b.2CO.008.020 N

8:21b.2CO.008.021 Sest me hoolitseme selle eest, mis on hea, mitte ainult Issanda ees, vaid ka inimeste ees.

8:22b.2CO.008.022 Me aga läkitasime ühes nendega veel oma venna, kelle innukust me oleme sageli saanud tunda paljudes asjades ja kes on nüüd veel palju innukam selle suure usalduse t

8:23b.2CO.008.023 Mis Tiitusesse puutub, siis on ta minu seltsimees ja kaastööline teie juures; mis puutub meie vendadesse, siis on nemad koguduste Apostlid ja Kristuse au.

8:24b.2CO.008.024 Niisiis andke neile koguduste ees t

9

9:1b.2CO.009.001 Pühade abistamisest aga on mul t

9:2b.2CO.009.002 sest ma tean teie head tahet ning kiitlen teist sellega makedoonlaste ees, et Ahhaia juba mullu on olnud valmis ja et teie innukus on paljusid

9:3b.2CO.009.003 Aga ma läkitasin need vennad, et meie kiitlemine teist selles asjas ei läheks tühja, vaid te oleksite valmis, nagu ma olen rääkinud;

9:4b.2CO.009.004 muidu, kui makedoonlasi peaks tulema ühes minuga ja nad ei leiaks teid valmis olevatena, meie — v

9:5b.2CO.009.005 Olen siis arvanud tarvilikuks

9:6b.2CO.009.006 Aga pange tähele: kes kasinasti külvab, see l

9:7b.2CO.009.007 Igaüks andku n

9:8b.2CO.009.008 Aga Jumal on vägev teile andma k

9:9b.2CO.009.009 n

9:10b.2CO.009.010 Aga Tema, Kes annab seemet külvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie külvi ja kasvatab teie

9:11b.2CO.009.011 n

9:12b.2CO.009.012 Sest selle anni kaudu antud abi ei k

9:13b.2CO.009.013 ja selle abistamise t

9:14b.2CO.009.014 ja oma palvetes teie eest nad avaldavad igatsust teie järele Jumala üliväga suure armu t

9:15b.2CO.009.015 Tänu olgu Jumalale Tema ütlematu suure anni eest!

10

10:1b.2CO.010.001 Aga mina, Paulus, manitsen teid isiklikult Kristuse tasase ja järeleandliku meele pärast, kes ma teie silma ees olles küll olen alandlik, kuid ära olles julge teie vastu,

10:2b.2CO.010.002 ja palun, et mul ei oleks tarvis teie juures viibides südi olla selle julgusega, millega ma m

10:3b.2CO.010.003 Sest kuigi me käime lihas, ei s

10:4b.2CO.010.004 Sest meie v

10:5b.2CO.010.005 Ja me lükkame ümber k

10:6b.2CO.010.006 ja olles valmis nuhtlema k

10:7b.2CO.010.007 Vaadake

10:8b.2CO.010.008 Sest kui ma ka rohkem hakkaksin kiitlema meie meelevallast, mis Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahal

10:9b.2CO.010.009 et ei näiks, nagu tahaksin ma teid hirmutada kirjadega.

10:10b.2CO.010.010 Sest öeldakse: „Tema kirjad on küll ranged ja v

10:11b.2CO.010.011 N

10:12b.2CO.010.012 Sest me ei julge arvata iseendid m

10:13b.2CO.010.013 Aga me ei taha ennast kiita ülemäära, vaid seda m

10:14b.2CO.010.014 Sest me ei pinguta ennast liialt, nagu ei saakski me teie juurde, sest me oleme juba ulatunud teieni Kristuse Evangeeliumiga.

10:15b.2CO.010.015 Me ei kiida ennast ülemäära v

10:16b.2CO.010.016 et me neisse maadesse, mis on teist tagapool, saaksime viia Evangeeliumi ega kiitleks sellega, mis on korda saadetud v

10:17b.2CO.010.017 Aga kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!

10:18b.2CO.010.018 Sest mitte see ei ole k

11

11:1b.2CO.011.001 Oh, et te minult ometi salliksite natuke rumalust! Küllap te seda sallitegi ka minult!

11:2b.2CO.011.002 Sest ma olen armukade teie pärast jumaliku armukadedusega; olen ma ju teid kihlanud üheainsale mehele, Kristusele, et teid esitada Temale kui puhast neitsit.

11:3b.2CO.011.003 Aga mina kardan, et n

11:4b.2CO.011.004 Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingisugust teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, v

11:5b.2CO.011.005 Sest ma ei arvanud ennast sugugi vähema olevat neist ülisuurtest Apostlitest.

11:6b.2CO.011.006 Aga ehk ma küll olen

11:7b.2CO.011.007 V

11:8b.2CO.011.008 Teisi kogudusi ma riisusin, neilt palka v

11:9b.2CO.011.009 ja kui mul oli puudust teie juures olles, ei olnud ma ühelegi vaevaks. Sest mis mul puudus, selle tasusid vennad, kes tulid Makedooniast, ja mingeis asjus ma ei tahtnud olla teile koormaks ega taha nüüdki.

11:10b.2CO.011.010 Nii t

11:11b.2CO.011.011 Miks? Kas sellepärast, et ma ei armasta teid? Jumal teab seda.

11:12b.2CO.011.012 Aga mida ma teen, tahan ma teha veelgi, et ära l

11:13b.2CO.011.013 Sest need inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes endid moondavad Kristuse Apostleiks.

11:14b.2CO.011.014 Ja see ei ole ime; sest saatan ise moondab ennast valguseingliks.

11:15b.2CO.011.015 Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad

11:16b.2CO.011.016 Veel ma ütlen: ükski ärgu arvaku mind rumala olevat; aga kui ometi, siis v

11:17b.2CO.011.017 Mida ma nüüd räägin, seda ma ei räägi Issanda n

11:18b.2CO.011.018 Kuna paljud kiitlevad liha poolest, siis kiitlen minagi.

11:19b.2CO.011.019 Sest te sallite rumalaid heal meelel, olles ise m

11:20b.2CO.011.020 Sest te sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi on ülbe, kui keegi lööb teile vastu silmi.

11:21b.2CO.011.021 Häbi pärast ma ütlen, et meie nagu oleksime olnud n

11:22b.2CO.011.022 Nemad on heebrea mehed, mina ka; nemad on Iisraeli lapsed, mina ka; nemad on Aabrahami sugu, mina ka.

11:23b.2CO.011.023 Nemad on Kristuse teenijad — ma räägin pööraselt — mina olen rohkem. Ma olen rohkem näinud vaeva, olen rohkem olnud vangis, olen palju rohkem saanud hoope, olen sagedasti olnud surmahädas.

11:24b.2CO.011.024 Juutide käest ma olen saanud viis korda ühe hoobi vähem kui nelikümmend.

11:25b.2CO.011.025 Kolm korda on mind vitstega pekstud, üks kord kividega visatud, kolm korda on laev hukka läinud, terve öö ja päeva ma olen olnud mere sügavuses.

11:26b.2CO.011.026 Sagedasti olen ma oma teekondadel hädaohus olnud j

11:27b.2CO.011.027 töös ning vaevas; sagedasti valvamises, näljas ja janus, sagedasti paastumistes, külmas ja alastiolekus;

11:28b.2CO.011.028 peale muude asjade igapäevane rahva kokkuvool, mure k

11:29b.2CO.011.029 Kes on n

11:30b.2CO.011.030 Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma n

11:31b.2CO.011.031 Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, Kes on igavesti kiidetud, teab, et ma ei valeta.

11:32b.2CO.011.032 Damaskuses valvas kuningas Aretase pealik damasklaste linna ja tahtis mind kinni v

11:33b.2CO.011.033 ja mind lasti aknaaugust korviga üle müüri alla ja n

12

12:1b.2CO.012.001 Tuleb kiidelda, ehk mul sellest küll pole kasu. Aga nüüd ma siirdun nägemustesse ja Issanda ilmutustesse.

12:2b.2CO.012.002 Ma tunnen inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest t

12:3b.2CO.012.003 Ja ma tean, et sama inimene — kas ta oli ihus v

12:4b.2CO.012.004 t

12:5b.2CO.012.005 Sellestsamast mehest ma tahangi kiidelda; aga iseenesest ma ei kiitle muuga kui oma n

12:6b.2CO.012.006 Sest kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin t

12:7b.2CO.012.007 ka väga suurte ilmutuste t

12:8b.2CO.012.008 Sellesama pärast olen ma kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.

12:9b.2CO.012.009 Aga Ta ütles mulle: „Sulle saab küllalt Minu armust; sest vägi saab n

12:10b.2CO.012.010 Sellepärast olen meeleldi n

12:11b.2CO.012.011 Ma olen läinud rumalaks; teie olete mind selleks sundinud. Sest mina oleksin pidanud saama kiitust teilt; sest ma pole sugugi vähem kui ülisuured Apostlid, ehk ma küll ei ole midagi.

12:12b.2CO.012.012 Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud k

12:13b.2CO.012.013 Sest mille poolest teie olete olnud halvemad kui teised kogudused, kui vaid selle poolest, et mina ise ei ole olnud teile koormaks? Andke mulle see süü andeks!

12:14b.2CO.012.014 Vaata, ma olen nüüd kolmandat korda valmis tulema teie juurde ega tule teile koormaks; sest mina ei otsi teie oma, vaid teid endid; sest lapsed pole kohustatud koguma varandust vanemaile, vaid vanemad lastele.

12:15b.2CO.012.015 Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede eest, kuigi mind, kes ma teid väga armastan, pisut armastatakse.

12:16b.2CO.012.016 Aga olgu peale, mina ei ole teid koormanud, kuid „ma olin kelm ja v

12:17b.2CO.012.017 Kas ma kellegi kaudu neist, keda ma läkitasin teie juurde, olen teid koorinud?

12:18b.2CO.012.018 Mina

12:19b.2CO.012.019 Teie m

12:20b.2CO.012.020 Sest ma kardan, et kui ma tulen, ma ei leia teid niisugustena nagu tahan, ja et teie leiate mind seesugusena, nagu te ei taha. Ma kardan, et teie seas vahest on riidu, kadedust, viha, jonni, laimamisi, keelekandmist, hooplemist, korratust;

12:21b.2CO.012.021 ja et kui ma tulen, minu Jumal mind jälle alandab teie juures ja ma pean olema kurb mitme pärast, kes enne on teinud pattu ega ole pöördunud oma rüvedusest ja hoorusest ja kiimalusest, mida nad on harrastanud.

13

13:1b.2CO.013.001 Kolmandat korda juba tulen teie juurde. Kahe ja kolme tunnistaja ütlusega tehakse iga asi kindlaks.

13:2b.2CO.013.002 Olen enne öelnud ja ütlen veel ette ära — nagu ütlesin siis, kui teist korda teie juures olin, ja samuti nüüd, kui ma ära olen — neile, kes enne on pattu teinud, ja k

13:3b.2CO.013.003 Te otsite ju t

13:4b.2CO.013.004 Sest kuigi Tema löödi risti n

13:5b.2CO.013.005 Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! V

13:6b.2CO.013.006 Ma loodan, et te tunnete ära, et me ei ole k

13:7b.2CO.013.007 Aga me palume Jumalat, et teie ei teeks ühtki kurja, mitte et meie näiksime k

13:8b.2CO.013.008 Sest me ei suuda midagi t

13:9b.2CO.013.009 Sest me r

13:10b.2CO.013.010 Sellepärast ma kirjutan seda eemal olles, et ei oleks vaja teie juures olles olla range selle meelevalla järgi, mille Issand on andnud minule koguduse ehitamiseks ja mitte mahakiskumiseks.

13:11b.2CO.013.011 L

13:12b.2CO.013.012 Teretage üksteist püha suudlusega! K

13:13b.2CO.013.013 Issanda Jeesuse Kristuse arm ja Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie k

13:14b.2CO.013.014