Romans (Estonian)

1

1:1b.ROM.001.001 Paulus, Jeesuse Kristuse sulane, kutsutud Apostliks, välja valitud kuulutama Jumala Evangeeliumi,

1:2b.ROM.001.002 mille Jumal on enne tõotanud Oma prohvetite kaudu pühades kirjades

1:3b.ROM.001.003 Oma Pojast - Kes liha poolest on sündinud Taaveti soost

1:4b.ROM.001.004 ja pühaduse vaimu poolest on seatud surnuist ülestõusmise läbi Jumala Pojaks väes - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,

1:5b.ROM.001.005 Kelle läbi me oleme saanud armu ja apostliameti, et äratada usu sõnakuulelikkust Tema nime heaks kõigi rahvaste seas,

1:6b.ROM.001.006 kelle seast ka teie olete Jeesuse Kristuse poolt kutsutud,

1:7b.ROM.001.007 kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele: armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

1:8b.ROM.001.008 Kõigepealt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, et teie usust kiitvalt kõneldakse kogu maailmas.

1:9b.ROM.001.009 Sest Jumal, Keda ma oma vaimus teenin Tema Poja Evangeeliumi kuulutamisega, on mu tunnistaja, kuidas ma lakkamata pean teid meeles,

1:10b.ROM.001.010 aina oma palvetes anudes, kas ma juba kord Jumala tahtmisel saaksin tulla teie juurde.

1:11b.ROM.001.011 Sest ma igatsen teid näha, et võiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks;

1:12b.ROM.001.012 see on, et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi.

1:13b.ROM.001.013 Ja ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et ma sageli olen ette võtnud tulla teie juurde, et ma ka teie seas võiksin saata mõnd kasu, nõnda nagu muude paganate seas; aga ma olin tänini takistatud.

1:14b.ROM.001.014 Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane;

1:15b.ROM.001.015 siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, Evangeeliumi kuulutama.

1:16b.ROM.001.016 Sest ma ei häbene Evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.

1:17b.ROM.001.017 Sest temas saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: „Õige elab usust!”

1:18b.ROM.001.018 Sest Jumala viha saab ilmsiks taevast kõige inimeste jumalatuse ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde ülekohtuga kinni peavad,

1:19b.ROM.001.019 sellepärast et see, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas; sest Jumal on seda neile avaldanud.

1:20b.ROM.001.020 Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda,

1:21b.ROM.001.021 sellepärast et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega tänanud, vaid on oma mõtlemistes saanud tühiseks ja nende mõistmatu süda on läinud pimedaks.

1:22b.ROM.001.022 Kiites endid targaks, on nad saanud jõledaks

1:23b.ROM.001.023 ja on kadumatu Jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu.

1:24b.ROM.001.024 Sellepärast on Jumal nad andnudki nende südamete himudes rüvedusse, oma ihusid ise pilastama.

1:25b.ROM.001.025 Nemad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat, Kes on ülistatud igavesti. Aamen.

1:26b.ROM.001.026 Sellepärast on Jumal nad andnud häbematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise käitlemise loomuvastasega,

1:27b.ROM.001.027 ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest käitlemisest ja on oma himus süttinud üksteisest ja teinud rõvedust mees mehega ja kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga, mille pidid saama.

1:28b.ROM.001.028 Ja nagu nad heaks ei arvanud kinni pidada Jumala tunnetamisest, nii on Jumal nad andnud hoolimatu meele sisse, tegema seda, mis ei kõlba;

1:29b.ROM.001.029 nad on täis kõike ülekohut, kurjust, ahnust, tigedust, täis kadedust, mõrva, riidu, kurikavalust; nad on keelekandjad,

1:30b.ROM.001.030 laimajad, Jumala vihkajad, ülbed, suurelised, hooplejad, leidlikud kurjale, sõnakuulmatud vanemaile,

1:31b.ROM.001.031 mõistmatud, lepingu rikkujad, armuheitmatud, halastamatud,

1:32b.ROM.001.032 kes, ehk nad küll tunnevad Jumala õiguse määrust ja teavad, et need, kes teevad niisuguseid asju, on surma väärt, ei tee mitte ainult sedasama, vaid tunnevad head meelt neist, kes nõnda teevad.

2

2:1b.ROM.002.001 Sellepärast, oh inimene, kes kohut mõistad, ole sa kes tahes, ei ole sul mingit vabandust! Sest milles sa kohut mõistad teise üle, sessamas sa mõistad iseenese hukka; sest sina, kes teist hukka mõistad, teed ise sedasama!

2:2b.ROM.002.002 Aga me teame, et Jumala kohus tõepoolest tabab neid, kes sellesarnast teevad.

2:3b.ROM.002.003 Või mõtled sa, oh inimene, kes kohut mõistad nende üle, kes sellesarnast teevad, ja teed ka sedasama, et sa pääsed Jumala kohtu eest?

2:4b.ROM.002.004 Või põlgad sa Tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama?

2:5b.ROM.002.005 Ent sa kogud enesele viha oma kangusega ja patustpöördumata südamega vihapäevaks ja Jumala õige kohtu ilmumiseks,

2:6b.ROM.002.006 Kes igaühele maksab tema tegude järgi,

2:7b.ROM.002.007 neile küll igavest elu, kes head tehes püsivusega otsivad au ja kiitust ja kadumatut põlve,

2:8b.ROM.002.008 aga neile, kes on riiakad ja tõele sõnakuulmatud, aga sõnakuulelikud ülekohtule, viha ja raevu!

2:9b.ROM.002.009 Viletsus ning ahastus tuleb igale inimese hingele, kes kurja teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele,

2:10b.ROM.002.010 aga au ja kiitus ja rahu igaühele, kes head teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele!

2:11b.ROM.002.011 Sest Jumal ei tee vahet isikute vahel!

2:12b.ROM.002.012 Sest kõik, kes ilma käsuta on pattu teinud, lähevad ka hukka ilma käsuta; ja kõik, kes käsu all on pattu teinud, nende üle mõistetakse ka kohut käsu järgi;

2:13b.ROM.002.013 sest käsu kuuljad ei ole õiged Jumala ees, vaid käsu tegijad mõistetakse õigeks -

2:14b.ROM.002.014 sest kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks

2:15b.ROM.002.015 ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest

2:16b.ROM.002.016 - sel päeval, kui Jumal kohut mõistab inimeste salajaste asjade üle Kristuse Jeesuse läbi minu Evangeeliumi järgi.

2:17b.ROM.002.017 Ent kui sa nimetad ennast juudiks ja loodad käsu peale ning kiitled Jumalast

2:18b.ROM.002.018 ja tunned Tema tahtmist, ja käsust õpetust saades katsud läbi, mis on kõige parem,

2:19b.ROM.002.019 ja pead ennast sõgedate teejuhiks, nende valguseks, kes on pimeduses,

2:20b.ROM.002.020 mõistmatute juhatajaks, alaealiste õpetajaks, kellel on käes täieks kujunenud tunnetus ja tõde käsuõpetuses;

2:21b.ROM.002.021 kuidas sa siis, kes teist õpetad, iseennast ei õpeta; kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad;

2:22b.ROM.002.022 kes ütled, et ei tohi abielu rikkuda, ise rikud abielu; kes pead ebajumalaid jäledaks asjaks, ise riisud pühamut;

2:23b.ROM.002.023 kes kiitled käsust, ise teotad Jumalat käsust üleastumisega?

2:24b.ROM.002.024 Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas, nõnda nagu on kirjutatud.

2:25b.ROM.002.025 Sest ümberlõikamisest on küll kasu, kui sa teed käsu järgi; aga kui sa oled käsust üleastuja, siis on sinu ümberlõikamine saanud eesnahaks.

2:26b.ROM.002.026 Kui nüüd ümberlõikamatu peab käsu nõudmisi, eks siis tema eesnahka peeta ümberlõikamiseks?

2:27b.ROM.002.027 Ja eks siis see, kes loomu poolest on ümberlõikamatu ja peab täiesti käsku, mõista kohut sinu üle, kes kirjatähe ja ümberlõikamise kaudu oled ometi käsust üleastuja?

2:28b.ROM.002.028 Ei ole ju juut see, kes seda on välispidi; ega ole ümberlõikamine see, mis sünnib välispidi lihas,

2:29b.ROM.002.029 vaid juut on see, kes seda on seespidi, ja südame ümberlõikamine on vaimus, mitte kirjatähes. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.

3

3:1b.ROM.003.001 Mis paremus on siis juudil? Või mis kasu on ümberlõikamisest?

3:2b.ROM.003.002 On paljugi kõikepidi! Kõigepealt see, et nende kätte on usaldatud, mida Jumal on rääkinud.

3:3b.ROM.003.003 Mis sellest, kui mõned olid uskmatud? Ega siis nende uskmatu meel tee tühjaks Jumala ustavust?

3:4b.ROM.003.004 Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik, nagu on kirjutatud: „Et Sa oleksid õiglane Oma sõnades ja võit jääks Sinule, kui Sinuga kohtus käiakse!”

3:5b.ROM.003.005 Aga kui meie ülekohus teeb avalikuks Jumala õigluse, mis peame siis ütlema? Kas Jumal ei ole ülekohtune, kui Ta nuhtleb vihas? Ma räägin kui inimene.

3:6b.ROM.003.006 Mitte sugugi! Kuidas võiks siis Jumal kohut mõista maailma üle?

3:7b.ROM.003.007 Sest kui Jumala tõde minu vale läbi saab palju selgemaks Tema auks, miks siis veel minu kui patuse üle kohut mõistetakse?

3:8b.ROM.003.008 Ja miks me ei teeks nõnda, nagu meist pilgates öeldakse ja nagu mõned meist räägivad, et meie ütlevat: „Tehkem kurja, et sellest tuleks head?” Niisugune nuhtlus on õige.

3:9b.ROM.003.009 Kuidas siis on? Kas me oleme paremas seisukorras? Mitte sugugi! Oleme ju varemini tõestanud, et niihästi juudid kui kreeklased on kõik patu all,

3:10b.ROM.003.010 nõnda nagu on kirjutatud: „Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki;

3:11b.ROM.003.011 ei ole arusaajat; ei ole, kes otsiks Jumalat;

3:12b.ROM.003.012 nad kõik on läinud kõrvale, nad on puha saanud kõlvatuks, ei ole kedagi, kes teeb head, ei ühtainustki.

3:13b.ROM.003.013 Nende kurk on lahtine haud; oma keelega nad petavad; madude mürk on nende huulte taga.

3:14b.ROM.003.014 Nende suu on täis sajatamist ja kibedaid sõnu;

3:15b.ROM.003.015 nende jalad on nobedad verd valama;

3:16b.ROM.003.016 hävitus ja õnnetus on nende teedel,

3:17b.ROM.003.017 ja rahu teed nad ei tunne;

3:18b.ROM.003.018 ei ole Jumala kartust nende silmade ees!”

3:19b.ROM.003.019 Aga me teame, et mida iganes käsk ütleb, seda ta ütleb neile, kes on käsu all, et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks süüalune Jumala ees;

3:20b.ROM.003.020 sellepärast et käsu tegudest ei mõisteta õigeks ühtki liha tema ees; sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.

3:21b.ROM.003.021 Aga nüüd on Jumala õigus, millest käsk ja prohvetid tunnistavad, ilmutatud ilma käsuta,

3:22b.ROM.003.022 see Jumala õigus, mis tuleb Jeesuse Kristuse usu kaudu kõikidele, kes usuvad; sest siin ei ole ühtki vahet;

3:23b.ROM.003.023 sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma

3:24b.ROM.003.024 ning mõistetakse õigeks täiesti muidu, Tema armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses,

3:25b.ROM.003.025 Kelle Jumal on seadnud lepitusvahendiks usu kaudu Tema veres, Oma õiguse osutamiseks enne tehtud pattude arvestamata jätmise pärast

3:26b.ROM.003.026 tol ajal, kui Jumal seda sallis, et osutada Oma õigust praegusel ajal ning näidata, et Tema on õige ja teeb õigeks selle, kes on Jeesuse usust.

3:27b.ROM.003.027 Kus on nüüd kiitlemine? See on kõrvaldatud. Missuguse käsu läbi? Kas tegude käsu läbi? Ei mitte, vaid usu käsu läbi.

3:28b.ROM.003.028 Sellepärast me arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi lahus käsu tegudest.

3:29b.ROM.003.029 Või on Jumal ükspäinis juutide Jumal? Eks Ta ole ka paganate Jumal? Jah, tõesti ka paganate Jumal!

3:30b.ROM.003.030 Sest üks ja sama Jumal teeb usust õigeks ümberlõigatu ja usu läbi ümberlõikamatu.

3:31b.ROM.003.031 Kas me siis teeme käsu tühjaks usu läbi? Mitte sugugi, vaid me kinnitame käsku!

4

4:1b.ROM.004.001 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami saavutanud olevat?

4:2b.ROM.004.002 Sest kui Aabraham on õigeks mõistetud tegudest, on temal kiitlemist, kuid mitte Jumala ees.

4:3b.ROM.004.003 Sest mis ütleb Kiri? „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks!”

4:4b.ROM.004.004 Aga tegude tegijale ei arvata palka mitte armust, vaid teenet mööda.

4:5b.ROM.004.005 Aga kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, Kes mõistab õigeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk õiguseks,

4:6b.ROM.004.006 nõnda nagu Taavet kiidab õndsaks inimest, kellele Jumal arvab õiguse osaks ilma tegudeta:

4:7b.ROM.004.007 „Õndsad need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.

4:8b.ROM.004.008 Õnnis see, kellele Jumal pattu ei arvesta!”

4:9b.ROM.004.009 Kas nüüd see õndsakskiitmine käib ainult ümberlõigatute kohta või ka ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme, et Aabrahamile usk arvati õiguseks.

4:10b.ROM.004.010 Kuidas see siis arvati? Kas siis, kui ta oli ümberlõigatu või kui ta oli ümberlõikamatu? Mitte kui ta oli ümberlõigatu, vaid kui ta oli ümberlõikamatu.

4:11b.ROM.004.011 Ja ümberlõikamise märgi ta sai selle usu õiguse kinnituseks, mis tal oli ümberlõikamata põlves, et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamatutena, et õigus arvatakse ka neile osaks

4:12b.ROM.004.012 ja et ta oleks ka ümberlõigatute isa, nende isa, kes mitte ainult ei ole ümber lõigatud, vaid ka käivad meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli juba ümberlõikamatuna.

4:13b.ROM.004.013 Sest see tõotus, et Aabraham saab maailma pärijaks, ei antud temale ega tema soole mitte käsu läbi, vaid usu õiguse kaudu.

4:14b.ROM.004.014 Sest kui need, kes on käsust, on pärijad, siis on usk tühistatud ja tõotus on tehtud mõjutuks.

4:15b.ROM.004.015 Sest käsk toob viha; aga kus ei ole käsku, seal ei ole ka üleastumist.

4:16b.ROM.004.016 Sellepärast on see usust, et see oleks armust, et tõotus oleks kindel kogu soole, mitte üksnes sellele, mis on pärit käsust, vaid ka sellele, mis on pärit Aabrahami usust, kes on meie kõikide isa -

4:17b.ROM.004.017 nagu on kirjutatud: „Ma olen sind pannud paljude rahvaste isaks!” - selle Jumala ees, Keda ta uskus ja Kes teeb elavaks surnud ja kutsub esile olematuid asju otsekui olevaid.

4:18b.ROM.004.018 Tema uskus üle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks vastavalt sõnale: „Nõnda peab olema sinu sugu!”

4:19b.ROM.004.019 Ja ta ei läinud usus nõdraks tähele pannes oma ihu, mis oli elatanud - oli ta ju umbes saja-aastane - ja et Saara lapsekoda oli surnud.

4:20b.ROM.004.020 Ent Jumala tõotusest ta ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes Jumalale austust

4:21b.ROM.004.021 ja olles täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis Ta on tõotanud.

4:22b.ROM.004.022 Sellepärast see arvatigi temale õiguseks.

4:23b.ROM.004.023 Aga ei ole mitte üksnes tema pärast kirjutatud, et see arvati temale õiguseks,

4:24b.ROM.004.024 vaid ka meie pärast, kellele see peab arvatama õiguseks, sest me usume Temasse, Kes surnuist üles äratas meie Issanda Jeesuse,

4:25b.ROM.004.025 Kes loovutati meie üleastumiste pärast ja üles äratati meie õigekssaamise pärast.

5

5:1b.ROM.005.001 Et me nüüd oleme usust õigeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,

5:2b.ROM.005.002 Kelle läbi me oleme ka usus saanud ligipääsu sellele armule, milles me nüüd oleme, ja kiitleme Jumala au lootusest.

5:3b.ROM.005.003 Aga mitte üksnes sellest, vaid me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse,

5:4b.ROM.005.004 ja kannatlikkus saadab püsivuse ja püsivus lootuse;

5:5b.ROM.005.005 aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, Kes meile on antud.

5:6b.ROM.005.006 Sest Kristus on, kui me alles nõdrad olime, omal ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud.

5:7b.ROM.005.007 Vaevalt ju keegi läheb surma õige eest; ehk mõni küll julgeks surra hea sõbra eest.

5:8b.ROM.005.008 Ent Jumal osutab Oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime;

5:9b.ROM.005.009 kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud Tema veres, pääseme Tema kaudu viha eest.

5:10b.ROM.005.010 Sest kui meid Jumalaga lepitati Tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased, kui palju enam päästetakse meid Tema elu läbi nüüd, kus me juba oleme lepitatud.

5:11b.ROM.005.011 Aga mitte ainult seda, vaid me kiitleme ka Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, Kelle kaudu me nüüd oleme saanud lepituse.

5:12b.ROM.005.012 Sellepärast, otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.

5:13b.ROM.005.013 Sest patt oli maailmas ka enne käsku, kuid pattu ei arvata süüks seal, kus ei ole käsku.

5:14b.ROM.005.014 Ometi valitses surm Aadamast Mooseseni ka neid, kes ei olnud pattu teinud samasuguse üleastumisega nagu Aadam, kes oli selle eeltähendus, kes pidi tulema.

5:15b.ROM.005.015 Aga ka armuanniga ei ole lugu nõnda nagu pattulangemisega; sest kui ühe inimese pattulangemise läbi paljud on surnud, siis on veel palju enam Jumala arm ja and selle ühe Inimese Jeesuse Kristuse armu läbi ülirohkesti saanud osaks neile paljudele.

5:16b.ROM.005.016 Ja ka anniga ei ole nõnda nagu sellega, mis on tulnud ühe pattulangenu läbi; sest ühest ainsast pattulangemisest on kohus saanud hukkamõistmiseks, aga armuand mitmest pattulangemisest õigeksmõistmiseks.

5:17b.ROM.005.017 Sest kui ühe inimese pattulangemise tõttu surm on valitsenud selle ühe läbi, kui palju enam peavad need, kes saavad armu ja õiguse anni täiuse, valitsema elus selle ühe, Jeesuse Kristuse läbi.

5:18b.ROM.005.018 Nõnda siis, otsekui üks langemine on saanud hukkamõistmiseks kõigile inimestele, nõnda saab ka üks õiguse täitmine kõigile inimestele elu õigustuseks.

5:19b.ROM.005.019 Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse läbi paljud on saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese sõnakuulelikkuse läbi paljud õigeks.

5:20b.ROM.005.020 Aga käsk tuli kõrvalt sisse, et langemine saaks suuremaks. Ent kus patt on suurenenud, seal on ka arm saanud ülirohkeks,

5:21b.ROM.005.021 et otsekui patt on valitsenud surmas, samuti ka arm valitseks õiguse kaudu igaveseks eluks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

6

6:1b.ROM.006.001 Mis me nüüd ütleme? Kas peame jääma patusse, et arm suureneks?

6:2b.ROM.006.002 Ei milgi kombel! Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?

6:3b.ROM.006.003 Või te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud Tema surmasse?

6:4b.ROM.006.004 Me oleme siis surmasse ristimise kaudu ühes Temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist üles äratatud Isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus.

6:5b.ROM.006.005 Sest kui me oleme kasvanud ühte Tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka Tema ülestõusmise sarnasusega,

6:6b.ROM.006.006 kuna me seda teame, et meie vana inimene on ühes temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu;

6:7b.ROM.006.007 sest kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust.

6:8b.ROM.006.008 Aga kui me ühes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me ühes Temaga saame ka elama.

6:9b.ROM.006.009 Sest me teame, et Kristus pärast seda, kui Ta surnuist üles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam Tema üle.

6:10b.ROM.006.010 Sest mis Ta suri, seda Ta suri patule ühe korra; aga mis Ta elab, elab Ta Jumalale.

6:11b.ROM.006.011 Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.

6:12b.ROM.006.012 Seepärast ärgu valitsegu siis patt teie surelikus ihus, et te kuulaksite teda tema himudes.

6:13b.ROM.006.013 Ärge ka mitte andke oma liikmeid ülekohtu relviks patule, vaid andke iseendid Jumalale kui need, kes surnuist on saanud elavaks, ja oma liikmed õiguse relviks Jumalale.

6:14b.ROM.006.014 Sest patt ei tohi teie üle valitseda, sellepärast et teie ei ole käsu all, vaid armu all.

6:15b.ROM.006.015 Kuidas siis? Kas hakkame pattu tegema, sest me ei ole käsu all, vaid armu all? Mitte sugugi!

6:16b.ROM.006.016 Eks te tea, et kelle orjaks te hakkate sõnakuulmises, selle orjad te olete, kelle sõna te kuulete, kas patu orjad surmaks või sõnakuulmise orjad õiguseks?

6:17b.ROM.006.017 Aga tänu Jumalale, et te olite patu orjad, aga nüüd olete südamest saanud sõnakuulelikuks sellele õpetuse väljendusele, mille juurde teid on juhatatud,

6:18b.ROM.006.018 ja et te patust vabanenuina olete saanud õiguse orjadeks!

6:19b.ROM.006.019 Ma räägin inimese kombel teie liha nõtruse pärast. Sest otsekui te oma liikmed andsite orjadeks rüvedusele ja ülekohtule, selleks et käsust üle astuda, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse orjadeks pühitsusele.

6:20b.ROM.006.020 Sest kui te olite patu orjad, olite vabad õigusest.

6:21b.ROM.006.021 Mis vilja te kandsite siis? Niisugust, millest teil nüüd on häbi! Sest selle lõpp on surm!

6:22b.ROM.006.022 Aga nüüd, et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks, on teie vili pühitsuseks ja selle lõpp on igavene elu.

6:23b.ROM.006.023 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!

7

7:1b.ROM.007.001 Või eks te tea, vennad - mina räägin käsutundjaile - et käsk valitseb inimese üle, niikaua kui inimene elab.

7:2b.ROM.007.002 Nii on abielunaine käsuga seotud elusoleva mehe külge; aga kui mees sureb, on ta lahti mehe käsu alt.

7:3b.ROM.007.003 Sellepärast, kui naine mehe elus olles läheb teisele mehele, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on ta sellest käsust vaba, nii et ta ei ole abielurikkuja, kui ta läheb teisele mehele.

7:4b.ROM.007.004 Nõnda teiegi, mu vennad, olete surmatud käsule Kristuse ihu läbi, et saaksite teisele mehele, kes on surnuist üles äratatud, et me kannaksime vilja Jumalale.

7:5b.ROM.007.005 Sest kui me olime lihas, siis patuhimud, mis tõusid käsu läbi, tegutsesid meie liikmetes, et kanda vilja surmale.

7:6b.ROM.007.006 Aga nüüd me oleme käsust lahti ning oleme surnud sellele, mis meid kinni pidas, nii et me teenime Jumalat vaimu uues olemises ja mitte kirjatähe vanas olemises.

7:7b.ROM.007.007 Mis me siis ütleme? Ons käsk patt? Mitte sugugi! Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui käsu kaudu; sest ma ei oleks kurjast himust midagi teadnud, kui käsk ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada!”

7:8b.ROM.007.008 Aga patt, saades tõuget käsust, äratas minus kõiksugu himusid; sest ilma käsuta on patt surnud.

7:9b.ROM.007.009 Mina elasin enne ilma käsuta; aga kui käsusõna tuli, virgus patt ellu

7:10b.ROM.007.010 ja mina surin ära, ja nõnda leiti käsusõna, mis mulle pidi olema eluks, mulle olevat surmaks.

7:11b.ROM.007.011 Sest kui patt oli saanud käsusõnast tõuke, pettis ta mind ja surmas mind selle abil.

7:12b.ROM.007.012 Nõnda on siis käsk püha ja käsusõna püha ja õige ja hea.

7:13b.ROM.007.013 Kas siis nüüd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks üliväga patuseks käsusõna läbi.

7:14b.ROM.007.014 Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla.

7:15b.ROM.007.015 Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.

7:16b.ROM.007.016 Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et käsk on hea.

7:17b.ROM.007.017 Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.

7:18b.ROM.007.018 Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda;

7:19b.ROM.007.019 sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!

7:20b.ROM.007.020 Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.

7:21b.ROM.007.021 Nii ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.

7:22b.ROM.007.022 Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel,

7:23b.ROM.007.023 aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes.

7:24b.ROM.007.024 Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?

7:25b.ROM.007.025 Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi! Nii ma siis teenin oma mõistusega Jumala käsku, aga lihaga patu käsku.

8

8:1b.ROM.008.001 Nii ei ole siis nüüd mingisugust hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses.

8:2b.ROM.008.002 Sest elu vaimu käsk Kristuses Jeesuses on sind vabastanud patu ja surma käsust.

8:3b.ROM.008.003 Sest mis oli võimatu käsule, sellepärast et ta oli jõuetu liha tõttu, seda tegi Jumal, kui Ta läkitas Oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast ning mõistis patu hukka liha sees,

8:4b.ROM.008.004 et käsu õigus täide viidaks meie sees, kes me ei käi liha järgi, vaid Vaimu järgi.

8:5b.ROM.008.005 Sest kes elavad liha järgi, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu järgi, neil vaimsetele asjadele.

8:6b.ROM.008.006 Sest liha mõtteviis, see on surm, aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu,

8:7b.ROM.008.007 sellepärast et liha mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule ega võigi alistuda.

8:8b.ROM.008.008 Kes siis lihameeles on, need ei või olla Jumalale meelepärased.

8:9b.ROM.008.009 Aga teie ei ole lihameeles, vaid vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest asub teie sees. Aga kellel ei ole Kristuse Vaimu, see ei ole Tema Oma.

8:10b.ROM.008.010 Kui aga Kristus on teie sees, siis on küll ihu surnud patu pärast; aga vaim on elu õiguse pärast.

8:11b.ROM.008.011 Aga kui selle Vaim, kes Jeesuse on surnuist üles äratanud, teis elab, siis Tema, Kes Kristuse Jeesuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks Oma Vaimu läbi, Kes teis elab.

8:12b.ROM.008.012 Sellepärast nüüd, vennad, oleme küll võlglased, aga mitte lihale, et elada liha järgi.

8:13b.ROM.008.013 Sest kui te liha järgi elate, siis te surete; aga kui te Vaimu läbi ihu teod suretate, siis te elate.

8:14b.ROM.008.014 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.

8:15b.ROM.008.015 Sest te ei ole saanud orjapõlve vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapsepõlve Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!”

8:16b.ROM.008.016 Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.

8:17b.ROM.008.017 Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes Temaga kannatame, siis meid ühes Temaga ka austatakse.

8:18b.ROM.008.018 Sest ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama.

8:19b.ROM.008.019 Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.

8:20b.ROM.008.020 On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla - mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest - ometi lootuse peale,

8:21b.ROM.008.021 sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse.

8:22b.ROM.008.022 Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini;

8:23b.ROM.008.023 aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust.

8:24b.ROM.008.024 Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta seda veel loodab?

8:25b.ROM.008.025 Aga kui me loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikkusega.

8:26b.ROM.008.026 Aga samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele; sest me ei tea seda, mida paluda, nõnda nagu peaks, ent Vaim Ise palvetab meie eest sõnades väljendamatute ohkamistega.

8:27b.ROM.008.027 Aga südamete uurija teab, mis Vaimul on mõttes, et Ta kooskõlas Jumalaga kostab pühade eest.

8:28b.ROM.008.028 Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb, neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud.

8:29b.ROM.008.029 Sest keda Ta on ette ära tundnud, need on Ta ka ette ära määranud olema Tema Poja näo sarnased, et Tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.

8:30b.ROM.008.030 Aga keda Ta on ette ära määranud, need on Ta ka kutsunud, ja keda Ta on kutsunud, need on Ta ka õigeks teinud, ent keda Ta on õigeks teinud, neid on Ta ka austanud.

8:31b.ROM.008.031 Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?

8:32b.ROM.008.032 Tema, Kes Oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas Tema meie kõikide eest, kuidas Ta ei peaks siis Temaga meile kõike muud annetama?

8:33b.ROM.008.033 Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on, Kes õigeks teeb.

8:34b.ROM.008.034 Kes on, kes võib hukka mõista? Kristus Jeesus on, Kes suri, ja mis veel enam, Kes üles äratati, Kes on Jumala paremal käel, Kes meie eest palub.

8:35b.ROM.008.035 Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, või ahastus, või tagakiusamine, või nälg, või alastiolek, või häda, või mõõk?

8:36b.ROM.008.036 Nõnda nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks!”

8:37b.ROM.008.037 Aga selles kõiges me saame täie võidu Tema läbi, Kes meid on armastanud!

8:38b.ROM.008.038 Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei Inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad,

8:39b.ROM.008.039 ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!

9

9:1b.ROM.009.001 Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus,

9:2b.ROM.009.002 et mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames.

9:3b.ROM.009.003 Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,

9:4b.ROM.009.004 kes on iisraellased, kellele kuuluvad lapseõigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tõotused,

9:5b.ROM.009.005 kelle omad on esiisad ja kellest Kristus on pärit liha poolest, Tema, Kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen.

9:6b.ROM.009.006 Aga ei või olla nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja; sest mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;

9:7b.ROM.009.007 ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on öeldud: „Iisakist loetakse sinu sugu!”

9:8b.ROM.009.008 See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tõotuse lapsed arvatakse sooks.

9:9b.ROM.009.009 Sest tõotuse sõna on see: „Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!”

9:10b.ROM.009.010 Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale.

9:11b.ROM.009.011 Sest enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu -

9:12b.ROM.009.012 öeldi temale: „Vanem orjab nooremat!”,

9:13b.ROM.009.013 nagu ju on kirjutatud: „Jaakobit Ma armastasin, aga Eesavit Ma vihkasin!”

9:14b.ROM.009.014 Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!

9:15b.ROM.009.015 Sest Ta ütleb Moosesele: „Ma olen armuline, kellele Ma olen armuline, ja halastan, kelle peale Ma halastan!”

9:16b.ROM.009.016 Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.

9:17b.ROM.009.017 Sest Kiri ütleb vaaraole: „Just selleks Ma olen sind õhutanud, et sinus näidata Oma väge ja teha kuulsaks Oma nime kogu maailmas!”

9:18b.ROM.009.018 Nõnda Ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.

9:19b.ROM.009.019 Sa ehk ütled nüüd mulle: „Miks Ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna Tema tahtele?”

9:20b.ROM.009.020 Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: „Miks sa mu nõnda tegid?”

9:21b.ROM.009.021 Või ei ole potissepal meelevalda savi ühest ja samast segust teha ühe astja õilsaks, teise halvaks otstarbeks?

9:22b.ROM.009.022 Eks Jumal, tahtes osutada Oma viha ja teha teatavaks Oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks,

9:23b.ROM.009.023 ja teinud seda selleks, et ilmutada Oma au rikkust armuastjate vastu, mis Ta ette oli valmistanud aulisteks,

9:24b.ROM.009.024 nõnda nagu Tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?

9:25b.ROM.009.025 Nõnda nagu Ta ütleb ka Hoosea raamatus: „Ma tahan hüüda Omaks rahvaks neid, kes ei olnud Mu rahvas, ja Oma armsaks seda, kes ei olnud Mulle armas;

9:26b.ROM.009.026 ja sünnib, et seal paigas, kus neile öeldi: teie ei ole Minu rahvas! hüütakse neid elava Jumala lasteks!”

9:27b.ROM.009.027 Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: „Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsekui mereliiv, pääseb sellest ainult jääk;

9:28b.ROM.009.028 sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand Oma sõna maa peal!”

9:29b.ROM.009.029 Ja nõnda nagu Jesaja on ette öelnud: „Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!”

9:30b.ROM.009.030 Mis me siis nüüd ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on kätte saanud õiguse, ent õiguse, mis tuleb usust.

9:31b.ROM.009.031 Aga Iisrael, kes taotles õiguse käsku, ei ole käsku kätte saanud!

9:32b.ROM.009.032 Mispärast? Sellepärast et taotlus ei olnud usust, vaid otsekui tegudest; nad tõukasid endid vastu komistuskivi,

9:33b.ROM.009.033 nõnda nagu on kirjutatud: „Vaata, Ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub Temasse, ei jää häbisse!”

10

10:1b.ROM.010.001 Vennad, minu südame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad õndsaks saaksid!

10:2b.ROM.010.002 Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda;

10:3b.ROM.010.003 sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele.

10:4b.ROM.010.004 Sest käsu lõppsiht on Kristus õiguseks igaühele, kes usub.

10:5b.ROM.010.005 Sest Mooses kirjutab õigusest, mis tuleb käsust, et inimene, kes seda täidab, elab sellest.

10:6b.ROM.010.006 Aga õigus, mis tuleb usust, ütleb nõnda: „Ära ütle oma südames: kes läheb üles taevasse? See on: Kristust alla tooma;

10:7b.ROM.010.007 või: kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!”

10:8b.ROM.010.008 Vaid mis ta ütleb? „Sõna on sinule ligidal, sinu suus ja sinu südames!” See on usu sõna, mida me kuulutame!

10:9b.ROM.010.009 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Tema surnuist üles äratanud, siis sa saad õndsaks!

10:10b.ROM.010.010 Sest südamega usutakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse õndsuseks.

10:11b.ROM.010.011 Sest Kiri ütleb: „Ükski, kes Temasse usub, ei jää häbisse!”

10:12b.ROM.010.012 Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes Teda appi hüüavad.

10:13b.ROM.010.013 Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.

10:14b.ROM.010.014 Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda Teda, Kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda Temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?

10:15b.ROM.010.015 Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!”

10:16b.ROM.010.016 Aga mitte kõik ei ole võtnud kuulda Evangeeliumi sõna. Sest Jesaja ütleb: „Issand, kes usub meie kuulutust?”

10:17b.ROM.010.017 Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.

10:18b.ROM.010.018 Aga ma küsin: kas nad siis ei ole kuulnud? On küll! „Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!”

10:19b.ROM.010.019 Aga ma küsin: kas Iisrael ei ole teada saanud? Esimesena ütleb Mooses: „Mina ärritan teid rahvaga, kes ei ole rahvas, ja vihastan teid mõistmatu rahvaga!”

10:20b.ROM.010.020 Ent Jesaja räägib julgesti ja ütleb: „Mind on leidnud need, kes mind ei ole otsinud; ma olen saanud ilmsiks neile, kes mind ei ole nõudnud!”

10:21b.ROM.010.021 Aga Iisraeli kohta ta ütleb: „Kogu päeva ma sirutan käsi rahva poole, kes ei kuula sõna ja räägib vastu!”

11

11:1b.ROM.011.001 Siis ma nüüd ütlen: kas vahest Jumal on Oma rahva hüljanud? Mitte sugugi! Sest minagi olen Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.

11:2b.ROM.011.002 Jumal ei ole hüljanud Oma rahvast, kelle Tema on ette ära tundnud. Või kas te ei tea, mis Kiri ütleb Eelijast, kuidas tema Jumala ees kaebab Iisraeli pärast, öeldes:

11:3b.ROM.011.003 „Issand, Sinu prohvetid on nad tapnud ja Sinu altarid maha kiskunud, ja mina olen üksi üle jäänud, ja nemad tahavad võtta mu elu!”

11:4b.ROM.011.004 Aga mis ütleb temale Jumala vastus? „Mina olen Enesele üle jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees!”

11:5b.ROM.011.005 Samuti on ka siis praegusel ajal jääk üle jäänud armuvalikut mööda.

11:6b.ROM.011.006 Aga kui see on armust, siis ei ole see enam tegudest; muidu arm ei oleks arm. Aga kui see on tegudest, siis ei ole see enam arm; muidu tegu ei oleks enam tegu.

11:7b.ROM.011.007 Mis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud; ent äravalitud on selle saavutanud ja teised on paadunud,

11:8b.ROM.011.008 nõnda nagu on kirjutatud: „Jumal on neile andnud uimuse vaimu, silmad mitte nägema ja kõrvad mitte kuulma tänapäevani!”

11:9b.ROM.011.009 Ja Taavet ütleb: „Nende laud saagu neile püüdepaelaks ja lõksuks ja pahanduseks ja kättemaksuks!

11:10b.ROM.011.010 Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja murra nende selg kõveraks jäädavalt!”

11:11b.ROM.011.011 Ma ütlen nüüd: ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.

11:12b.ROM.011.012 Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus, saati siis nende täisarv!

11:13b.ROM.011.013 Mina aga kõnelen teile, paganaile! Sest sedavõrd kui ma olen paganate Apostel, austan ma oma ametit,

11:14b.ROM.011.014 et võiksin kuidagi õhutada neid, kes on mu liha ja veri, ja mõned nende seast päästa.

11:15b.ROM.011.015 Sest kui juba nende hülgamine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtt muud kui surnuist ellusaamine?

11:16b.ROM.011.016 Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha; ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad.

11:17b.ROM.011.017 Kui nüüd okstest mõned on ära murtud ja sina, kes olid metsõlipuu, oled jätkatud nende asemele ja oled ühes nendega osa saanud õlipuu mahlakast juurest,

11:18b.ROM.011.018 siis ära kiitle okste vastu. Ja kui sa kiitled, siis mõtle, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.

11:19b.ROM.011.019 Sina ehk ütled nüüd: „Oksad on ära murtud, et mind külge jätkataks!”

11:20b.ROM.011.020 Õige küll! Uskmatuse pärast on nad ära murtud; aga sina püsid usu läbi. Ära saa omas meeles suureliseks, vaid karda!

11:21b.ROM.011.021 Sest kui Jumal ei säästnud loodud oksi, ega Ta sindki säästa!

11:22b.ROM.011.022 Sellepärast vaata Jumala heldust ja valjust; valjust küll nende vastu, kes on langenud; aga heldust sinu vastu, kui sa püsid helduses, muidu sindki raiutakse maha!

11:23b.ROM.011.023 Aga nemadki, kui nad ei jää uskmatusse, jätkatakse puu külge; sest Jumal võib nad jälle külge jätkata.

11:24b.ROM.011.024 Sest kui sina loomulikust metsõlipuust oled ära lõigatud ja loomu vastu oled jätkatud väärisõlipuu külge, saati siis, et nemad kui loodud oksad, jätkatakse iseeneste õlipuu külge.

11:25b.ROM.011.025 Sest mina ei taha, vennad, et teile jääks teadmatuks see saladus - et teie ei oleks eneste meelest targad - et Iisraelile osalt on tulnud paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse,

11:26b.ROM.011.026 ja kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: „Siionist tuleb Päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse.

11:27b.ROM.011.027 Ja see on Minu leping nendega, kui Ma ära võtan nende patud!”

11:28b.ROM.011.028 Evangeeliumi poolest on nad küll vaenlased teie pärast, aga valiku poolest on nad armastatud esiisade pärast.

11:29b.ROM.011.029 Sest Jumal ei võta tagasi Oma armuande ja kutsumist!

11:30b.ROM.011.030 Sest otsekui teie muiste olite Jumalale sõnakuulmatud, aga nüüd olete armu saanud nende sõnakuulmatuse läbi,

11:31b.ROM.011.031 nõnda on nüüd ka nemad sõnakuulmatud, et ka nemad nüüd teile osaks saanud armu kaudu saaksid armu.

11:32b.ROM.011.032 Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et Ta armu annaks kõikidele.

11:33b.ROM.011.033 Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on Tema kohtumõistmised ja äraarvamatud Tema teed!

11:34b.ROM.011.034 Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud Tema nõuandja?

11:35b.ROM.011.035 Või kes on Temale midagi enne andnud, et Temale peaks jälle tasutama?

11:36b.ROM.011.036 Sest Tema seest ja Tema läbi ja Tema poole on kõik asjad. Temale olgu au igavesti! Aamen.

12

12:1b.ROM.012.001 Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus.

12:2b.ROM.012.002 Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.

12:3b.ROM.012.003 Sest selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.

12:4b.ROM.012.004 Sest otsekui meil ühes ihus on palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama töö,

12:5b.ROM.012.005 nõnda oleme meiegi paljud üks ihu Kristuses, aga üksikult igaüks üksteise liikmed.

12:6b.ROM.012.006 Aga meil on armu mööda, mis meile antud, mõnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mõõtu mööda;

12:7b.ROM.012.007 olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis;

12:8b.ROM.012.008 manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira südamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda rõõmuga.

12:9b.ROM.012.009 Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse!

12:10b.ROM.012.010 Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!

12:11b.ROM.012.011 Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!

12:12b.ROM.012.012 Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves!

12:13b.ROM.012.013 Võtke osa pühade puudusest; püüdke olla külalislahked.

12:14b.ROM.012.014 Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad! Õnnistage ja ärge needke!

12:15b.ROM.012.015 Olge rõõmsad rõõmsatega, nutke nutjatega!

12:16b.ROM.012.016 Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes! Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; ärge olge eneste meelest targad!

12:17b.ROM.012.017 Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes!

12:18b.ROM.012.018 Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.

12:19b.ROM.012.019 Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte! ütleb Issand.”

12:20b.ROM.012.020 „Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!”

12:21b.ROM.012.021 Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!

13

13:1b.ROM.013.001 Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele; sest ülemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud.

13:2b.ROM.013.002 Kes nüüd ülemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale; aga kes vastu panevad, saadavad eneste peale nuhtluse.

13:3b.ROM.013.003 Sest valitsejad ei ole hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sina aga ei taha tunda hirmu ülemuse ees, siis tee head, ja siis sa saad temalt kiitust.

13:4b.ROM.013.004 Sest tema on Jumala teener sinu heaks; aga kui sa kurja teed, karda, sest ta ei kanna mõõka asjata; ta on Jumala teenija, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes kurja teeb.

13:5b.ROM.013.005 Siis on tarvis olla allaheitlik, mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast.

13:6b.ROM.013.006 Sellepärast makske ka makse; sest nemad on Jumala sulased, kes selleks peavad oma ametit.

13:7b.ROM.013.007 Tasuge kõigile, mis teie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au tuleb anda!

13:8b.ROM.013.008 Ärgu olgu teil midagi kellegagi võlgu, kui et te üksteist armastate, sest kes teist armastab, on käsu täitnud.

13:9b.ROM.013.009 Sest käsk: „Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi ülekohut tunnistada; sa ei tohi himustada”, ja iga teine käsk on kokku võetud sellesse sõnasse: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”

13:10b.ROM.013.010 Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus käsu täitmine.

13:11b.ROM.013.011 Ja seda tehke sellepärast et te teate tunni juba käes olevat unest üles ärgata; sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime.

13:12b.ROM.013.012 Öö on möödumas, aga päev on lähedal. Siis heitkem enestest ära pimeduse teod ja varustugem valguse relvadega!

13:13b.ROM.013.013 Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses,

13:14b.ROM.013.014 vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!

14

14:1b.ROM.014.001 Usu poolest nõrgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.

14:2b.ROM.014.002 Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõrk, sööb taimetoitu.

14:3b.ROM.014.003 Kes sööb, ärgu pidagu halvaks seda, kes mitte ei söö; ja kes ei söö, ärgu mõistku hukka seda, kes sööb; sest Jumal on tema vastu võtnud.

14:4b.ROM.014.004 Kes oled sina, et sa mõistad hukka teise sulase? Tema seisab või langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal võib teda püsti hoida.

14:5b.ROM.014.005 Mõni arvab üht päeva paremaks teisest, aga teine peab kõik päevad ühesuguseks. Igaüks olgu enese mõttes kindel omas veendumuses.

14:6b.ROM.014.006 Kes paneb tähele päeva, paneb seda tähele Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest tema tänab Jumalat; ja kes mitte ei söö, jääb söömata Issandale ning tänab Jumalat.

14:7b.ROM.014.007 Sest keegi meist ei ela iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele.

14:8b.ROM.014.008 Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame või sureme, oleme Issanda Omad!

14:9b.ROM.014.009 Sest Kristus suri selleks ja sai jälle elavaks, et Ta oleks nii surnute kui ka elavate Issand.

14:10b.ROM.014.010 Aga sina, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina teine, miks sa paned oma venda halvaks? Meid kõiki ju seatakse Jumala kohtujärje ette.

14:11b.ROM.014.011 Sest on kirjutatud: „Nii tõesti kui Ma elan, ütleb Issand, Minu ees peab nõtkuma iga põlv ja iga keel peab tunnistama Jumalat!”

14:12b.ROM.014.012 Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.

14:13b.ROM.014.013 Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigemini otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks.

14:14b.ROM.014.014 Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapüha iseenesest, vaid on ebapüha üksnes sellele, kes midagi peab ebapühaks.

14:15b.ROM.014.015 Aga kui sinu vend saab nukraks roa pärast, siis ei käi sina enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma roaga seda, kelle eest Kristus on surnud.

14:16b.ROM.014.016 Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.

14:17b.ROM.014.017 Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.

14:18b.ROM.014.018 Sest kes neis asjus orjab Kristust, see on Jumalale meelepärane ja kõlvuline inimestele.

14:19b.ROM.014.019 Siis taotlegem nüüd seda, mis läheb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks.

14:20b.ROM.014.020 Ära riku roa pärast Jumala teost! Kõik on küll puhas, aga paha on see sellele inimesele, kes sööb pahandusega.

14:21b.ROM.014.021 Hea on liha mitte süüa ja viina mitte juua, ja mitte teha seda, mis su vennale on komistuseks.

14:22b.ROM.014.022 Usk, mis sul on, pea enesele Jumala ees. Õnnis on see, kes iseennast ei mõista hukka selles, mida ta peab õigeks;

14:23b.ROM.014.023 aga kui keegi kõheldes sööb, siis on ta hukka mõistetud, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei ole usust, on patt!

15

15:1b.ROM.015.001 Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks.

15:2b.ROM.015.002 Igaüks meist olgu ligimesele meelepärane tema heaks, et teda parandada.

15:3b.ROM.015.003 Sest Kristuski ei elanud Enese meele heaks, vaid nõnda nagu on kirjutatud: „Nende teotamised, kes Sind teotavad, on langenud Minu peale!”

15:4b.ROM.015.004 Sest mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust.

15:5b.ROM.015.005 Aga kannatlikkuse ja troosti Jumal andku teile üksmeelt isekeskis Kristuse Jeesuse järele,

15:6b.ROM.015.006 et te ühel meelel ja ühe suuga austaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa!

15:7b.ROM.015.007 Sellepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud Jumala austuseks.

15:8b.ROM.015.008 Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus sai ümberlõikamise sulaseks Jumala tõe pärast, et kinnitada isadele antud tõotused,

15:9b.ROM.015.009 aga et paganad ülistavad Jumalat Tema halastuse pärast, nõnda nagu on kirjutatud: „Sellepärast ma tahan Sind ülistada paganate seas ja laulda kiitust Su nimele!”

15:10b.ROM.015.010 Ja taas ütleb tema: „Olge rõõmsad, paganad, ühes Tema rahvaga!”

15:11b.ROM.015.011 Ja veel: „Kiitke Issandat, kõik paganad, ja ülistage Teda, kõik rahvad!”

15:12b.ROM.015.012 Ja jälle ütleb Jesaja: „Jesse juur tuleb ja see, kes tõuseb valitsema paganrahvaid; Tema peale hakkavad paganad lootma!”

15:13b.ROM.015.013 Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Püha Vaimu väes!

15:14b.ROM.015.014 Mu vennad, mina isiklikult olen teie suhtes veendunud selles, et teie isegi olete täis headust, täidetud kõige teadmisega ning võite küll juhatada üksteist.

15:15b.ROM.015.015 Ometi olen ma üsna julgesti mõnd teile kirjutanud, vennad, otsekui teile meeldetuletuseks, selle armu pärast, mille Jumal mulle on andnud selleks,

15:16b.ROM.015.016 et ma oleksin Jeesuse Kristuse teenija paganate seas ja toimetaksin Jumala Evangeeliumi püha teenistust, et paganad saaksid meelepäraseks ja Pühas Vaimus pühitsetud ohvriannetuseks.

15:17b.ROM.015.017 Sellepärast ma tohin Kristuses Jeesuses kiidelda Jumala asjust.

15:18b.ROM.015.018 Sest mina ei julge kõnelda millestki muust kui sellest, mis Kristus minu läbi paganate sõnakuulelikuks tegemiseks on korda saatnud sõna ja teoga

15:19b.ROM.015.019 tunnustähtede ja imetegude väel, Püha Vaimu väel, nõnda et mina Jeruusalemmast ja selle ümberkaudsest maast alates Illürikonini olen täide viinud Kristuse Evangeeliumi kuulutamise;

15:20b.ROM.015.020 kuna ma nõnda olen pidanud oma auks armuõpetust mitte kuulutada seal, kus Kristust juba on nimetatud, et ma ei ehitaks teiste rajatud alusele,

15:21b.ROM.015.021 vaid nõnda nagu on kirjutatud: „Need, kellele ei ole Temast midagi kuulutatud, saavad näha, ja need, kes ei ole kuulnud, mõistavad!”

15:22b.ROM.015.022 See ongi see, mis mind mitu korda on takistanud teie juurde tulemast.

15:23b.ROM.015.023 Aga et mul nüüd ei ole neis paigus enam aset ja et ma nii mitu aastat väga olen igatsenud teie juurde tulla,

15:24b.ROM.015.024 siis ma ehk Hispaaniasse minnes tulen teie juurde, sest ma loodan teie kaudu matkates näha teid ja teie saatel jõuda sinna, niipea kui ma enne teie keskel ennast olen pisut rõõmustanud.

15:25b.ROM.015.025 Aga nüüd ma lähen Jeruusalemma püha rahvast abistama.

15:26b.ROM.015.026 Sest Makedoonia ja Ahhaia on heaks arvanud toime panna korjanduse neile, kes Jeruusalemmas elavate seas kehvad on.

15:27b.ROM.015.027 Nemad on seda heaks arvanud ja nad on ka nende võlglased. Sest kui paganad on osa saanud nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus neid aidata ihulike andidega.

15:28b.ROM.015.028 Kui ma siis selle asja olen toimetanud ja neile selle saavutuse ustavalt kätte saatnud, tahan ma teie kaudu minna Hispaaniasse.

15:29b.ROM.015.029 Aga ma tean, kui ma teie juurde tulen, et ma siis tulen Kristuse täie õnnistusega.

15:30b.ROM.015.030 Ent mina manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi, minuga ühes võidelda eestpalvetega minu eest Jumala poole,

15:31b.ROM.015.031 et ma pääseksin uskmatu rahva käest Juudamaal ja et minu abistus Jeruusalemma heaks oleks armas pühade meelest,

15:32b.ROM.015.032 et ma Jumala tahtel võiksin rõõmuga tulla teie juurde ja teie keskel leida kosutust.

15:33b.ROM.015.033 Aga rahu Jumal olgu teie kõikidega! Aamen.

16

16:1b.ROM.016.001 Mina annan teie hooleks meie õe Foibe, kes on Kenkrea koguduse käsiline,

16:2b.ROM.016.002 et te võtaksite teda vastu Issandas, nõnda nagu sobib pühadele, ja oleksite temale abiks kõiges, milles temal iganes teid on vaja. Sest tema on abiks olnud paljudele, ka mulle enesele.

16:3b.ROM.016.003 Tervitage minu kaastöölisi Kristuses Jeesuses, Priskat ja Akvilat,

16:4b.ROM.016.004 kes minu elu eest on pannud oma kaela tapavalmis, keda ei täna mitte mina üksi, vaid ka kõik paganate kogudused,

16:5b.ROM.016.005 ja kogudust nende majas. Tervitage Epainetost, minu armast, kes oli esimene Aasias pöörduma Kristuse poole.

16:6b.ROM.016.006 Tervitage Maarjat, kes on palju vaeva näinud teie eest.

16:7b.ROM.016.007 Tervitage Andronikost ja Juuniust, minu sugulasi ja kaasvange, kes on kuulsad Apostlite hulgas ja kes enne mind on olnud Kristuses.

16:8b.ROM.016.008 Tervitage Ampliatost, mu armast Issandas.

16:9b.ROM.016.009 Tervitage Urbanust, meie kaastöölist Kristuses, ja mu armast Stahhüst.

16:10b.ROM.016.010 Tervitage Apellest, kes on läbi katsutud Kristuses. Tervitage Aristobulose perekonda.

16:11b.ROM.016.011 Tervitage Heroodioni, minu sugulast. Tervitage Narkissose perekonna liikmeid, kes on Issandas.

16:12b.ROM.016.012 Tervitage Trüfainat ja Trüfoosat, kes teevad tööd Issandas. Tervitage Persist, armast õde, kes on näinud palju vaeva Issandas.

16:13b.ROM.016.013 Tervitage Ruufust, Issandas äravalitut, ja tema ema, kes on ka minu ema.

16:14b.ROM.016.014 Tervitage Asünkritost, Flegonit, Hermest, Patrobast, Hermast ja vendi, kes on nende juures.

16:15b.ROM.016.015 Tervitage Filologost ja Juuliat, Neereust ja tema õde ja Olümpat ja kõiki pühasid, kes on nende juures.

16:16b.ROM.016.016 Tervitage üksteist püha suudlusega. Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid.

16:17b.ROM.016.017 Aga mina manitsen teid, vennad, pidama silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandust õpetuse vastu, mis te olete õppinud, ja tõmbuge neist tagasi.

16:18b.ROM.016.018 Sest niisugused inimesed ei teeni mitte meie Issandat Jeesust, vaid oma kõhtu, ja petavad magusate sõnadega ja libedate kõnedega tõemeelsete südameid.

16:19b.ROM.016.019 Sest teie sõnakuulmine on saanud kõigile teatavaks; seepärast ma rõõmustun teist, kuid tahan, et teie oleksite targad heale, aga kohtlased pahale.

16:20b.ROM.016.020 Aga rahu Jumal tallab varsti saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.

16:21b.ROM.016.021 Teid tervitavad Timoteos, minu kaastööline, ja Luukius ja Jaason ja Sosipatros, minu sugulased.

16:22b.ROM.016.022 Mina, Tertius, kes ma selle kirja olen kirjutanud, tervitan teid Issandas.

16:23b.ROM.016.023 Teid tervitab Gaajus, kes on olnud külalislahke minule ja kõigele kogudusele. Teid tervitab Erastos, linna laekur, ja vend Kvartus.

16:24b.ROM.016.024 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega! Aamen.

16:25b.ROM.016.025 Ent sellele, kes teid võib kinnitada minu Evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse jutluse järgi selle saladuse ilmutust mööda, mis on olnud igavesest ajast varjul,

16:26b.ROM.016.026 aga nüüd on saanud avalikuks ja on prohvetite kirjade kaudu igavese Jumala käsul tehtud teatavaks kõigile rahvastele usu sõnakuulelikkuse saavutamiseks -

16:27b.ROM.016.027 ainsale targale Jumalale, Jeesuse Kristuse läbi, Temale olgu au ajastute ajastuteni! Aamen.